Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2006 kultuurielamused

Tene Hook

Minu aasta üks suuremaid kontserdielamusi. Dagö vist ei vaja sõnu, nende muusika lihtsalt läheb hinge ja teeb veidi nukraks. Pühajärv ja seenevihm - õige doos romantikat ja minnalaskmist. Hele Kõre ja Evelin Pang lisasid särtsu. Dagö "Joonistatud mees" oli mu suveplaat, oligi selline veidi nukker suvi.

Ülle Hallik

Endla ja Rakvere teatri trupid ning lavastaja Jaanus Rohumaa tõestasid suvise vabaõhuetendusegs Tammsaare kodumail kirjaniku surematust ning sedagi, et suure hulga vaatajate ligimeelitamiseks ei pea tegema palagani või korraldama tehnikaimede tulevärki.

"Vargamäe kuningriik" oli geniaalne oma lihtsuses: ei ühtegi grimmi alla peidetud mikrofoni, ei piiksugi heli lindilt ning ainsaks prožektoriks loojuv päike.

Tene Hook

Tšehhovi novellide põhjal kokku pandud etendus Ugala tiigi veerel oli muhe, suurepäraste näitlejatöödega kerge tükk, mis pani end õige mugavalt tundma. Hulgaliselt sketše, kummaline elu, mille kohta ei tea, kas naerda või nutta. Väike "saal", kus kõigil vaatajatel on võimalus ka näitlejate nägusid näha, pärast etendust öine jalutuskäik Viljandi lossimägedes - tõepoolest, pealinnast tasub lahkuda.

Sven Saun

Aasta kultuurisündmus nr 1 on 11. juunil Rakveres peetud tõenäoliselt maailma esimene meeste tantsupidu, kus tantsis ühtekokku 2000 meest. Külalisesinejatena 200 Virumaa tantsunaist, Eesti tippartistid Ines, Laura, Kukerpillid ning Chalice ja praegu igas vanuses publiku meeletut menu nautiv Metsatöll.

On ikka metsik vaatepilt küll, kui peo lõppedes 2000 meest - alates 6aastastest poisikestest kuni veteranideni välja - tantsivad ühe loo taktis ja tants ei lõpe ega lõpe. Või veelgi hiilgavam avatakt, kus mitusada meest, mulgi kuued lahti sirutatud, üle staadioni jooksevad ja tedrekukke imiteerivad.

Vähemalt selle peo põhjal võib mehi julgelt ülistada ja nende tantsulembust esile tõsta. Eesti mees ei ole nohik!

Madli-Liis Parts

Harva on laval koos nii väärikas ja võimas koosseis ning väga harva kõlab vaid mõneks kontserdiks ette valmistatud muusika nii terviklikult ja nüansirikkalt isegi professionaalide esituses.

ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, RAM ning solistid pakkusid muusikaelamuse, mis jättis hinge helguse. Selles oli puhast kirge ja jõulisust ning kogu kontserdi vältel üllatasid muusikud uute nüanssidega. Kõik see sündis Olari Eltsi taktikepi all. Solistidest kujunes tõeliseks üllatajaks nimiosaline Juhan Tralla, kellele kõlasid teenitult ovatsioonid kogu õhtu vältel. Eksklusiivne ja elitaarne kõige paremas tähenduses.

Madli-Liis Parts

End tänaseks juba ajalukku laulnud džässidiivad olid haruldased külalised, kes näitasid kõrgtasemel vokaaldžässi eriilmelist palet. Väärikalt väljapeetud Reeves esitles heakõlalist improvisatsioonilist muusikat parimas koosluses. Jõuline ja spontaanne Bridgewater näitas, kui isikupäraselt võib lavastada tervikuks shansooniklassika jazzilikus kuues.

Mõlemad demonstreerisid aukartust äratavat vokaalakrobaatilist skätti ja inimhääle värvikirevust, mida vaid küps ja kogenud laulja suudab. Publik sai aimu sellest, et Grammyd ja džässiajakirjade edetabelid, mille tipus mõlemad juba aastakümneid figureerivad, on kvaliteedimärk ka siis, kui muusikust varem midagi ei teadnud.

Film

Rivo Sarapik

Film, mis jõudis Eestisse üle aastase hilinemisega. Lugu küll Ameerikast, inimestest, kes üksteisele tähelepanu äratamiseks sisse sõidavad, kuid universaalne, kehtib iga suurlinna kohta ning kirjeldab elu-olu ka Tallinnas - inimesed küll elavad ühes linnas, kuid soojust või meeskonnatunnet napib.

Rivo Sarapik

Soome uue põlvkonna üks kuulsamaid režissööre Aku Louhimies kiskus kardina Soome heaoluühiskonnalt ning näitab, et ka kõrgepalgaliste edumeelses ühiskonnas on põhi olemas ja allakäigutrepp kõigile avatud. Halva inimestes edasikandumist näitav film paneb mõistma, et su turvaline elu hommikukohvi, kindla töökoha ja hobide ning graafikujärgse kuuajalise puhkusega on üsna elamist väärt ning põhjust virisemiseks nagu polegi.

Näitus

Tiina Kolk

Tallinnas toimunutest tõstaksin esile "Ühest sajandist teise. Kristjan ja Paul Raud", "Armastus Strasbourgis" - Eduard Wiiralti joonistusi ja graafikat Soome helilooja Juhani Komulaineni kogust ja Félicien Ropsi loomingut tutvustavat "Erost ja Surma" ning Tartust mahukat Johannes Saali pärandi esitlust pealkirjaga "Elu metamorfoosid".

Heal tasemel oli ka rakenduskunstitriennaal "Kaks lähedast".

Kõigi nimetatud näitustega kaasneb kaunis album-kataloog, mis loob ilmeka pildi kunstnikest.

Autor: ÄP