Oma tuumajaam on paratamatus

Äripäeva meelest peab Eesti kindlasti osalema Ignalina tuumajaamas. Poola projekti kaasamine on hea, kui selle tulemusel rajatakse ühendus Leedu ja Poola vahele, mis liidaks Eestigi Euroopa Liidu energiasüsteemiga. Paralleelselt Ignalina projektiga tuleks toimetuse meelest alustada kohe ka tasuvus- ja keskkonnauuringuid tuumajaama rajamiseks Eestisse, kogemused selleks aga saaksimegi Ignalinast.

Eesti energeetikast on küll koostatud igasuguseid arengukavasid, aga endiselt valitseb meil täielik Paabeli segadus - iga huvigrupp ajab oma asja. Osa akadeemikuist kiidab põlevkivienergiat, sest toore olemas. Teine osa räägib oma tuumajaama eest, sest põlevkivi ei jätku lõputult. Rohelised on kategooriliselt nii ühe kui ka teise vastu ja arvavad, et ka sõnnikuga saaks majad soojaks kütta ning kui kasutame lisaks tuule- ja päikeseenergiat, olemegi mäel.

Ent tõenäoliselt suureneb ka edaspidi energiatarbimine Eestis pidevalt (viimastel aastal on see kasvanud 5-10 protsenti aastas) ning kunagi tuleb käiku võtta kõik vahendid, mis väikeriigis käepärast - nii biojäätmed, tuul, päike kui ka uraan. Kuigi viimasega looksime vist maailmas pretsedendi - vaevalt leiab teist nii väikest riiki, kel endal tuumajaam. Et keskkonnasaastet täielikult vältida, tuleks energia importida, aga mida ütleks selle peale meie jooksevkonto? Teame ka väga hästi, mida tähendab sõltuvus vägevate naabrite energiakandjatest.

Seega peaksime maandama oma riske võimalikult mitmel viisil - osalema naabrite energiaprojektides, arendama edasi alternatiivenergiaprojekte, valmistuma oma tuumajaama rajamiseks, lisaks energiasääst, sh kadude vähendamine.

Toompeal liiguvad mõtted liiga aeglaselt ja seepärast on tervitatav, et Eesti Energia ei ole jäänud ootama käsku ülevalt (valitsus andis jah-sõna Ignalinas osalemiseks). Eestile on kriitiline aasta 2016, siis ei tohi Narvas vanaviisi energiatootmist jätkata. Alternatiivne lahendus peab selleks ajaks olema valmis. Uus Ignalina hakkab energiat andma 2015. Kui Leedus asi venima hakkab ja vaatamata sellele, võiks Eesti Energia vaadata ka Soome poole, kes kavandab uut tuumajaama. Eesti võiks ka seal osaleda.

Peame arvestama ka, et ELil on heitmete piiramisega tõsi taga. Taani majanduslehe Dagbladet Børseni andmeil tuleb analüütikute hinnangul tuuleenergiagi odavam kui söest või gaasist saadu, kui kuludesse lisatakse ka CO2 kvootide tõttu tekkinud väljaminekud. Sama käib ka põlevkivil töötavate jaamade kohta.

ELi elektriturg avaneb mõne aasta pärast täielikult. Põlevkivienergia konkurentsivõime hakkab aga vähenema. Praegu on meil raha, et leida alternatiive ja kindlustada oma energiatulevikku.

Autor: ÄP