Eesti kinnisvaraturul toimunud uute ja kasutatud korterite ostu-müügi stabiliseerumine on turu arengu loogiline ja igati loomulik jätk. Sellest võidavad eeskätt kinnisvara ostjad ja kaotavad positsioonide likvideerimisega hiljaks jäänud spekulandid.
Võib tõdeda, et 2005. aasta hinnaralli on tänaseks Eesti korteriturult lõplikult taandunud ja suundunud mujale. Kui 2006. aasta esimesel poolel oli näha, et korteritega sarnane kiire tõus toimus ka eramute ja eramukruntide osas, siis eelmise aasta lõpus ja tänavuse alguses on muutunud nõutud kaubaks Tallinna ümbruse ärimaad.
Korterituru stabiliseerumine ei tähenda, et antud turgu oleks tabanud ostjate nappus. Vastupidi, turul on nii "vaba rahaga" investoreid kui ka oma kodu tarbeks kinnisvara soetajaid palju ja head pakkumised leiavad ka täna kiirelt uue omaniku. Küll on kadunud korterite defitsiit, mis iseenesest on kinnisvara soetada plaanivale inimesele hea uudis. Suurenenud on nii uute kui ka kasutatud korterite valik, ostuotsuseid ei pea enam langetama loetud tundide jooksul.
Kasutatud tüüpkorteri müüja peab aga nüüd, 2007. aasta jaanuaris kannatlikkust koguma. Keskmise turuhinnaga müüki paisatud korteri müügiperiood võib venida kuude pikkuseks, turuhinnast kõrgema hinnaga kinnisvara puhul aga veelgi pikemaks. Samas on alati võimalikud emotsionaalsetest asjaoludest tingitud hinnaanomaaliad - kui konkreetne korter ostjale mingil põhjusel väga meeldib, ollakse valmis ka veidi kõrgemat tasu maksma. Korteri kiire müügi tagab keskmisest veidi madalam hind - sellest tingituna võib tüüpkorterite hindades märgata mõningast korrektsiooni.
Uute korterelamute arendajad on optimistlikult meelestatud. Arendajad tõdevad, et ajad, mil uusi kortereid osteti hulgi ja suure kiiruga, on läbi.
Ka uute korterite müügiperioodid on pikenenud, arendajatele tekitab enim probleeme ehitajate leidmine ja tähtaegadest kinnipidamine.
Viimasel ajal jõudsalt kerkinud ehitajate palgad on jõudnud Eestis tasemele, kus paljud ehitajad saabuvad välismaalt tagasi koju.
Tagasi Eestisse saabumise tendentsi võib märgata eriti iseseisvate väikeettevõtjate puhul, samuti kõrgema kvalifikatsiooniga ehitate seas, kes on ka kõrgemalt tasustatud.
Madalama kvalifikatsiooniga ehitajad eelistavad siiski veel teenistust välismaal, peamiselt Soomes, Norras ja Suurbritannias.
"Kuigi ehitajate sissetulek Eestis jääb ka täna absoluutnumbrites näiteks Soome tasemest kuni kolmandiku võrra väikemaks, hinnatakse kodus pere ja sõprade seltsis aja veetmise võimalust rahanumbrist järjest enam," ütles Pindi Kinnisvara äriklientuuri osakonna juhataja Hannes Käbi teemat kommenteerides.
Autor: Pärle Sepping