YIT Ehitus ehitab Pärnu fantoommaja

Enne jõule Pärnu linnavalitsusest saadud ehitusloa järgi ehitab YIT Ehitus 2008. aasta lõpuks rannapiirkonda viiekorruselisse majja 145 külaliskorterit, mis antakse operaatorile hotellipidamiseks. Kõik korterid müüakse eraldi maha ja omanikud kohustavad suurema osa aastast, ka suviti, seal mitte elama.

Majja tuleb 80 kööktuba, ülejäänud korterid on suuremad, ka läbi kahe korruse. Lisaks kerkib spordikompleks, mis oli alale 1999. aastal kehtestatud detailplaneeringu sisuks. Külaliskorterite osa lisandus hiljem, detailplaneeringut muutmata. Majaplaani vastu andis 5000 pärnakat ka 2005. aastal protestiallkirjad.

Riigikogu liikme Mark Soosaare, ärimeeste Viktor Siilatsi, Enn Veskimägi ja veel kolme inimese taotlusele ehitusluba tühistada tuli halduskohtust eelmisel nädalal vastus, et kuna tegemist ei ole kaebajate subjektiivse, vaid üldise huviga, ei saa ehitust seisma panna. Kaebus võeti Soosaare sõnul siiski menetlusse.

Soosaar koos Siilatsiga pöördus eelmisel reedel Pärnu maavanema poole ja kavatseb asjaga kurssi viia keskkonnaministri. "Kui YIT peab ilmtingimata sellise maja saama, siis miks ei või ta seda teha rannaribale Rannapargist ida suunas. Seal on piisavalt vaba, reformimata riigimaad. Sadades hektarites lokkavat roostikku," pakkus Soosaar.

Pärnu maja ehitusloa dokumentides pole sõna "eluruum" kasutatud, seal on kirjas 194 tualetti, viis lifti ja üks köök. "Mitte ühte sõna pole ruumide otstarbe kohta, ei mingeid ruutmeetreid," imestas dokumente lugenud Pärnu linnavolikogu liige Garri Suuk.

YIT Ehituse juhi Priit Saugi sõnul pole probleem, kuidas ehitusloa projektdokumendid on sõnastatud. "Hotellituba pole eluruum, see ongi õige termin," sõnas Sauk. Saugi sõnul teeb Soosaar endale valimisreklaami.

YIT renoveeris eelmisel aastal Pärnu promenaade, töid rahastasid Pärnu linn ja Euroopa Liit. Soosaare sõnul oli see ELi rahaga selle kortermajani tee sillutamine.

Suuk ei usu, et hotelliplaan teostub. "YIT ütles maja tutvustuses, et see on selline perepuhkuse projekt, kus omanik tuleb mõneks ajaks perega puhkama, muul ajal üürib välja. Aga kes see siia ikka muul ajal kui suvel tuleb. Ja mis perepuhkus see on, kui enamik kortereid on ühetoalised - sinna ei mahu ju ära," rääkis ta. Just suurematest korteritest saavad tema arvates elukohad.

Septembri hotell-maja läheduses elumaja omav Info-Auto omanik Viktor Siilats ütles eile, et kaebama ajendas teda ootus kõigile võrdsete nõuete kohta.

"Kui mina seal oma maja renoveerisin, siis peatati taastamistegevust mitu korda. Nõuti ühte ja teist," rääkis Siilats. Temal tekkis sellest õigustatud ootus, et kõigile kehtivad Pärnus ühesugused reeglid. "Nüüd on aga nii, et osa saab ehitada vaatamata detailplaneeringule, mida tahab," tõdes Siilats.

Ta lisas, et kaebab halduskohtu otsuse ehituse mittepeatamise kohta edasi.

Vastus küsimusele, miks pole hotelli September ehitusloa dokumentides kasutatud sõnu "eluruum" vmt, on termites. Kuna hotell on äripind, siis ei kasutata terminit "tuba". Alale tehti hoone rajamise konkurss 2005. aastal. Põhiparameetrites jäi hoone igati detailplaneeringuga lubatud kõrguste ja mahtude piiridesse. Võidutöö on kooskõlastatud ka muinsuskaitseametiga.

Hotelli ehitamisele on andnud heakskiidu kõik vajalikud ametkonnad.