Khm... khm... esimene miljon

Teadupärast on esimese miljonini jõudmine kõige raskem, pärast seda juba minevat kõik nagu lepase reega. 1991. aasta lõpus ning 1992. aastal tervikuna oli ettevõtlikel inimestel liigagi palju entusiasmi.

Kui kolhoosi remonditöökoja estakaadil juhtus mõnel remondimehel mutrivõti käest libisema, siis selle kukkumist ei kuuldud - vahepeal oli see ära varastatud.

Nagu täna, oli ka tol ajal osa ärimehi teistest võrdsemad, üks tundis teist, teine kolmandat. Kõigil polnud võimalik erastamisel osaleda, kuigi soov võis olla. Ühesõnaga - õnne oli ka vaja.

1992 polnud kellelgi tegelikult aimu, kuhu oma ettevõtmistega välja jõutakse ja kas üldse Eesti Vabariik püsima jääb. Start anti ning kõik hakkasid jooksma. Osa väsis ja läks pankrotti, teised finišeerisid, kolmandad jooksevad ilma väsimuse märke ilmutamata veel praegugi maratonidistantsi.

Nüüd on küsimus vaid selles, kas 15aastast firmat võib pidada täiskasvanuks või on tegu alles teismelisega. Ehk nagu Ants Laaneots on teismeeas kaitseväe kohta öelnud - keha on olemas, aga mõistust pole. Kas sarnase paralleeli saab tõmmata ka võrreldavas eas firmade kohta?

1992 oli üldse väga huvitav aasta, võimalus rikastuda või oma rahast sootuks ilma jääda oli suur. Kiire võimalus teenida meelitas siia spekulante ja valemängureid igast ilmakaarest, tänaseks on paljud kas Eestimaa tolmu jalgadelt pühkinud või siitilmast sootuks lahkunud. Osa "õnnelikke" leidis end aastate pärast ka trellide tagant.

Ja ennäe imet, ajalugu kordub taas. Sarnaseid arenguid, nagu Eesti toona, teeb täna läbi meie sõber Gruusia riik.

Peab vist sammud suvel sinna seadma. Sest on ju huvitav kõike uuesti läbi teha ning kogeda ja kui võimalik, siis ka mõned pennid möödaminnes tasku pista.

Igatahes on Gruusia huvitav paik. Kasutame oma julguse ära ning oleme esimesed. Ilmselt läheb igavik mööda, enne kui näiteks Skandinaavia kapital sinna massiliselt voolama hakkab. Potentsiaal on tohutu. Võtame näiteks Gruusia naaberriigi Aserbaidžaani. Pealinnas Bakuus asub üks Mercedeseid müüv automüügifirma, kus viimasel kahel aastal on müüdud kokku kaks uut raskeveokit, aga mis kõige tähtsam, mehed on õnnelikud, äri edeneb!

Bakuus muide maksab korteriruutmeeter veel kusagil 15 000 krooni.

Ühesõnaga, money walks and bullshit talks.