Esialgu vaidlesin sisimas autoritele vastu

Kuna aega on vähe, siis püüan valida enda jaoks kasulikke raamatuid ja ilukirjandus kahjuks on jäänud tagaplaanile. Olen lugenud eestikeelseid juhtimise ja turunduse raamatuid.

Viimane, mida lugesin, oli mõned aastad tagasi Äripäeva raamatusarjast ilmunud "Kõiki reegleid rikkudes", autorid Marcus Buckingham ja Curt Coffman. Ajendas mind seda lugema esikaanel olev lause: "Mida maailma parimad juhid teisiti teevad?" Tõepoolest - mida siis?

Juhi 4 põhitegevust: inimesi valida, ootusi määrata, motiveerida, arendada alluvaid, käsitleti hoopis erilise nurga alt - vahel tõesti kõiki reegleid rikkudes. Raamatus toodi välja juhi 4 võtit, kuidas iga üksiku töötaja "lukk" lahti saada. Need olid: 1. valida ande järgi; 2. määratleda tulemus; 3. tugevustele keskendumine ja 4. kooskõla, igale pasliku paiga leidmine.

Igapäevaelus kipume siiski unustama, et inimesed ei muutu kuigi palju ning et ei ole mõtet aega raisata sellele, mida algselt ei ole inimesele kaasa antud. Kogu jõud tuleb suunata toomaks esile ja kasutada ära see, mis on inimesele kaasa antud.

Mis tegelikult küllalt sageli toimub? Sunnime töötajaid tegema seda, mida vaja, aga võib-olla pole tal selleks annetki! Ande järgi töötajate valimine on juhi esmane ülesanne - ja väga raske. Tõsi see on!

Ehk - töötajaid tuleks valida ande, mitte ainult kogemuste ja teadmiste järgi. Defineerida tuleb oodatavad tulemused, mitte tee, kuidas selleni jõuda. Motiveerida tuleb tugevusi, mitte nõrkusi. Arendades tuleb aidata leida sobiv ülesanne, mitte lihtsalt anda võimalus karjääriredelil tõusta. Esialgu vaidlesin lugedes sisimas mõne koha pealt autoritele vastu, aga lahtiseletusi lugedes jäin nõusse.

Andele tuleb pöörata erilist tähelepanu, kuna annet ei saa õpetada. Annet peetakse unikaalseks nagu inimese sõrmejälge. Hea juht saab aidata leida varjatud andeid. Teadmisi, oskusi saab omandada, anded on mitteõpetatavad! Tuleb leida igale töö, kus ta saab oma andeid kõige paremini rakendada. Lihtne.

Samuti jäi meelde raamatust motiveerituse käsitlus. Inimese motiveeritust justkui ei saa muuta. Nõustun, et motivatsioonianne on kaasa sündinud. Siin tundsin ära iseenda - tahe ja vajadus iga päev midagi saavutada ei ole kõigile ühtviisi omane.

Olen isekäivituja tüüpi ja mulle meeldiks väga töötada inimestega, kellel põleb kogu aeg hele leek - kuid igapäevaelus kohtab selliseid kahjuks harva. Kui inimeses ikka leeki pole, ei saa keegi tema eest seda süüdata, motiveeri millega ja kuidas tahad! Ka kõige parem juht ei saa kellessegi motivatsiooni süstida, kui vastuvõtjal pole selleks eeldusi. Võib-olla siin vaidlemise koht - minu jaoks enam ei ole. Olen nõus, et inimene sünnib teatud omadustega ja neid saab vaid arendada. Lõpuks kirjeldati, mida iga võtme keeramiseks teha saab. Kusjuures tegemist oli täiesti uue lähenemisviisiga tuntud probleemidele. Anti lausa praktiline juhend, millest igaüks muidugi oma versiooni elus tekitada saab.

Soovitangi lugeda Äripäeva raamatusarjast ilmunud raamatuid - sest enamik on asjalikud. Head mälestused on jäänud mõni aasta tagasi loetud Erik Sameli raamatust "Keskastme juht kahe tule vahel". Loed nagu igapäevaelust enesest! Veidi naljakas ka kohati, kuid kurb tõsiasi, et raamat oli kirjutatud tõestisündinud lugude alusel.

Esimesel võimalusel tahan kaanest kaaneni lugeda läbi Andrus Kivirähki "Rehepapi". Olen sellest seltskondades niipalju kuulnud, et tundub, nagu oleksingi läbi lugenud, samas nagu kõike ei usuks ka.

Autor: Sirje Potissepp