Maksuamet: 2006. aastal sai töötaja keskmiselt 7262 krooni kuus

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed ei ole võrreldavad, kolm peamist erinevust metoodikate erinevuse osas on:

1. Tasuliigid - SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe - SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks detsembris teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt detsembri arvestusse, ent MTA arvestuses jaanuari, mil see välja makstakse.

3. Tötajate arv - osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.

MTA võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata, kas väljamakse on isikule tehtud täistööaja või osalise töötaja eest. MTA töötajate arv on kasvav, st iga tööturul käinud isik on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuud või 12 kuud).