Mr Beani pensionileminek

Loodetavasti oli täispika filmiga Mr Beani teekond Cannes'i puhkama tema viimane ekraanilkäik ning mees saab väljateenitud puhkusele.

Kunagi meeldisid mulle draakonikommid, need õrnoranžid ja pehmed ning magusad nätsu meenutavad maiused. Ühel korral lõppes mekkimine aga peaaegu öökides ning sellest hetkest alates ei taha neid suhu pista. Sarnane tunne valdas saalis Mr Beani puhkusefilmi vaadates.

Vihmase Londoni elanikud unistavad soojast päikesest, kollasest liivast ja sinisest merest. Väljavalituna saab veidrik Mr Bean paketi soojale Cannes'i randa. Filmi kandvaim osa algabki seal, kus Bean jõuab Cannes'i, kus sealse filmifestivali avafilm irvitab staarrežissööride "suure kunsti" üle.

Aga Cannes'i lubatakse vaataja ka alles filmi viimases kolmandikus, mis tähendab palju igavlemist ning taaskohtumist juba (pähe) kulunud naljade ja olukordadega. Kes vähegi 1990ndail aastail Beani sketše näinud, ei kohta filmis midagi uut. Alles on veidrad grimassid, artikuleeritud kõne asemel primitiivne häälitsemine ning veider suhtumine maailma ja asjadesse.

Loomulikult kaotab Bean reisi käigus Prantsusmaal oma rahakoti ja dokumendid, saab politsei poolt tagaotsitavaks, ajab ümber ja segamini kõikvõimalikke asju jne. Seda kõike oleme juba näinud.

Tegelikult on Bean sarnaselt juba varemgi seigelnud. Kümme aastat tagasi kohtus Los Angeleses Euroopa ja Ameerika kultuur, kui mehike üle ookeani kuninglikku kunstigaleriid esindama saadeti. Too kultuuride põrge oli omal ajal seriaalile loomulik jätk.

"Mr Beani puhkus" jäi aga vähemalt 10 aastat liiga hiljaks. Hüvastijätuna tunduv jant toob vaatajani selle, mis võinuks jõuda ekraanile Beani hiilgeajal 1990ndate keskpaigas. Vahepealse aja jooksul on aga tegelaskuju loonud Rowan Atkinson lasknud oma uute rollidega ekstsentrilise vanamehe unustada. Nüüd on ta taas vägisi ekraanile kistud.

Lubage Bean pensionile.