Saksamaa Energiaagentuuri uuringus, mille kokkupanekut toetas Saksa valitsus, väideti, et tuuleenergia võimsus on nii vahelduv, et aastaks 2020 plaanitud 48 gigavatise võimsuse väljaarendamisel võrdub see stabiilsuse mõttes 2 gigavati fossiilkütuste võimsusega.
Kogemused näitavad ka seda, et nõudluse ja pakkumise perioodid ei lange eriti hästi kokku. 2004. aastal, kui tuule abil saadi viiendik Taani elektrienergiast, oli selle tarbimise osakaal Taanis vaid kuus protsenti. Seejuures 84 protsenti Taani tuuleenergiast eksporditi Norrasse ning müüdi maha kahjumiga.
Kuna Norra energeetikasüsteem põhineb hüdroenergial, siis ei toonud tuuleenergia kasutamine kaasa ka oodatud süsinikdioksiidi emissioonide vähenemist.
Ka näitasid andmed, et kui tuuleenergiat tarbides fossiilkütusel töötavad jaamad lühiperioodideks välja lülitada, toob see kaasa suuremad süsinikdioksiidi emissioonid kui pidev töö. Ning lõpuks, tuuleenergia maksimumvõimsuse vastuvõtmiseks energiavõrku tuuleperioodidel tuleb võrgud kapitaalselt uuendada.
Ameerika Ühendriikides plaanitakse suuri tuuleparke mitte ehitada, vaid luua 30-s osariigis 100 megavatine tootmisvõimsus. Kokkuvõttes rõhutab Blauvelt, et tuuleenergia sidumine eksisteeriva energiavõrguga nõuab süvaanalüüsi, mida tema arvates senini tehtud pole.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi asedirektor Erik Puura ütles, et Euan Blauvelti arvamusloost ei tohi jääda muljet nagu poleks Eestil tuuleenergia osas šanssi. "Vastupidi. Välja saab lugeda, et Euroopas on talitatud uisapäisa ning Eestis tuleb olla palju targem," märkis ta.
"Tuuleenergia sidumine olemasoleva võrguga on võimalik vaid kümnendiku ulatuses tarbimisest," ütles Puura.
Taastuvenergeetikale ülemineku stsenaariumiga on välja tulnud Rainer Nõlvak, näiteks
ettekandes "Eesti energia ja julgeolek 2012".