- OMX Baltic−0,38%302,76
- OMX Riga−0,33%868,04
- OMX Tallinn−0,12%1 985,55
- OMX Vilnius0,41%1 197,01
- S&P 5000,58%5 663,94
- DOW 300,62%41 368,45
- Nasdaq 1,07%17 928,14
- FTSE 1000,36%8 562,44
- Nikkei 2251,56%37 503,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,18
- OMX Baltic−0,38%302,76
- OMX Riga−0,33%868,04
- OMX Tallinn−0,12%1 985,55
- OMX Vilnius0,41%1 197,01
- S&P 5000,58%5 663,94
- DOW 300,62%41 368,45
- Nasdaq 1,07%17 928,14
- FTSE 1000,36%8 562,44
- Nikkei 2251,56%37 503,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Briti ekspert: Euroopas on tuuleenergiat arendatud uisapäisa
Vaatamata tuuleenergia osakaalu kiirele
kasvule näitavad operaatoritelt saadud andmed, et tulud pole alati sellised,
nagu esialgu näib, väidab Briti firma ABS Energy Research teadusdirektor Eaun
Blauvelt.
Tuuleenergia tootmisvõimsus kasvas 2005. aastal 11,3 gigavati võrra ning jõudis 59 gigavatini. Liidriks on Saksamaa 31 protsendiga koguvõimsusest, järgnevad Hispaania, USA, India ja Taani.
Kasv jätkub. Juhttootjad ühinevad ning asendavad väikesed turbiinid suurtega, turg suureneb ning paljud uued riigid tungivad tuuleenergia turule.
Praeguseks on muutunud kättesaadavaks kolme aasta andmestik viiest juhtriigist, näidates esmakordselt kogemuslikul baasil, kuidas süsteem toimib. Suurima tuuleenergia osakaaluga energeetikafirmade - Saksamaa E.On Netzi ja Taani Eltra - kokkuvõtted teevad murelikuks.
Saksamaa Energiaagentuuri uuringus, mille kokkupanekut toetas Saksa valitsus, väideti, et tuuleenergia võimsus on nii vahelduv, et aastaks 2020 plaanitud 48 gigavatise võimsuse väljaarendamisel võrdub see stabiilsuse mõttes 2 gigavati fossiilkütuste võimsusega.
Kogemused näitavad ka seda, et nõudluse ja pakkumise perioodid ei lange eriti hästi kokku. 2004. aastal, kui tuule abil saadi viiendik Taani elektrienergiast, oli selle tarbimise osakaal Taanis vaid kuus protsenti. Seejuures 84 protsenti Taani tuuleenergiast eksporditi Norrasse ning müüdi maha kahjumiga.
Kuna Norra energeetikasüsteem põhineb hüdroenergial, siis ei toonud tuuleenergia kasutamine kaasa ka oodatud süsinikdioksiidi emissioonide vähenemist.
Ka näitasid andmed, et kui tuuleenergiat tarbides fossiilkütusel töötavad jaamad lühiperioodideks välja lülitada, toob see kaasa suuremad süsinikdioksiidi emissioonid kui pidev töö. Ning lõpuks, tuuleenergia maksimumvõimsuse vastuvõtmiseks energiavõrku tuuleperioodidel tuleb võrgud kapitaalselt uuendada.
Ameerika Ühendriikides plaanitakse suuri tuuleparke mitte ehitada, vaid luua 30-s osariigis 100 megavatine tootmisvõimsus. Kokkuvõttes rõhutab Blauvelt, et tuuleenergia sidumine eksisteeriva energiavõrguga nõuab süvaanalüüsi, mida tema arvates senini tehtud pole.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi asedirektor Erik Puura ütles, et Euan Blauvelti arvamusloost ei tohi jääda muljet nagu poleks Eestil tuuleenergia osas šanssi. "Vastupidi. Välja saab lugeda, et Euroopas on talitatud uisapäisa ning Eestis tuleb olla palju targem," märkis ta.
"Tuuleenergia sidumine olemasoleva võrguga on võimalik vaid kümnendiku ulatuses tarbimisest," ütles Puura.
Taastuvenergeetikale ülemineku stsenaariumiga on välja tulnud Rainer Nõlvak, näiteks ettekandes "Eesti energia ja julgeolek 2012".
Hetkel kuum
Puura sõnul on tuuleenergia kasutuselevõtt suures mahus võimalik salvestussüsteemide arendamisega, mis lähemas perspektiivis võiks tähendada pumpelektrijaamade ja suruõhumahutite rajamist koos biomassienergia kasutuselevõtuga hajutatuna ning pikemas perspektiivis uute tehnoloogiliste salvestuslahenduste kasutuselevõttu, näiteks vesiniku tootmist.
"Panustamine tuuleenergiale suures mahus oleks kardinaalne innovaatiline samm, mida peaks analüüsima ja kalkuleerima suur ajutrust eksperte," lisas ta. "Eestis on sellised inimesed olemas, kuid paljud neist peaksid esmalt vabanema oma eelarvamustest ning osalema sõltumatult eri stsenaariumide tasuvusanalüüsis."
Loe ka teisi Novaatori uudiseid.
Seotud lood
Enimloetud
1
5
6
Kristen Michal: “Kui keegi tahab, võib ta arutada, kas see on pikk või lühike vaade.”
Viimased uudised
- PRO
Arendajad jäävad skeptiliseks
Kuuleme hüüatusi: “Hulluks läksite või?!?!”
- PRO
Arendajad jäävad skeptiliseks
- PRO
Arendajad jäävad skeptiliseks
Kuuleme hüüatusi: “Hulluks läksite või?!?!”
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Alkoholiregister kaob, töötervishoiu nõudeid vähendatakse
Kristen Michal: “Kui keegi tahab, võib ta arutada, kas see on pikk või lühike vaade.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele