24. aprill 2007 kell 11:56

Britid kardavad robotite mässu

Teadlased on mures autonoomsete iseotsustavate robotite aina laiema kasutamise üle, muuhulgas on juba praegu robotid kasutuses ka sõjanduses.

Kui roboteid kasutatakse aina rohkem, võib see avaldada negatiivset mõju näiteks valveteenustes või vanurite hooldamises, hoiatavad robootikud, kelle Londoni teadusmuuseumis peetud debatist tegi ülevaate BBC.

Teadlaste sõnul on senised arutlused robotite tulevasest rollist põhinenud valedel eeldustel.

Autonoomsed robotid on võimelised iseseisvalt ilma inimese vahelesekkumiseta otsuseid langetama. Lihtne näide - robot-tolmuimeja suudab iseseisvalt liikuda toast tuppa või otsustada, et on vaja akut laadida.

Aina hoogustub autonoomsete seadmete kasutamine sõjalisel otstarbel. Samsung on teinud kahe kaamera ja automaadiga varustaud robotseadme, mis patrullib Põhja- ja Lõuna-Korea piiril.

West Englandi ülikooli professor Alan Winfieldi sõnul seostub robotite arendamisega rida raskeid küsimusi. "Kui autonoomne robot tapab kellegi, kes on süüdi?" ütles ta. "Praegu pole see veel küsimus, sest vastutus on leiduril või roboti operaatoril, aga kui robotid muutuvad veel autonoomsemateks, muutub vastutuse küsimus häguseks."

Sheffieldi ülikooli professor Noel Sharkey väitel võib robotite tsiviilkasutusest militaarkasutusse üleminek tuua kaasa hulganisti probleeme. "Püüdkem ette kujutada kaevurite streiki ja nende vastas veekahuritega varustatud roboteid," tõi ta näite.

Teadlaste kriitika alla langes ka Suurbritannia teadus- ja innovatsiooniministeeriumi horisondiseirekeskuse uuring, mis avaldati mullu detsembris. Dokument kandis nime "Utoopiline ulm või masinate tõus" ning käsitles muuhulgas robotite õigusi, tehisintellekti arenguid ning seda, millist mõju võivad need teemad avaldada õigusele ja poliitikale.

Konkreetsemalt ennustas dokument, et robotid võivad ühel päeval nõuda samu kodanikuõigusi, näiteks eluaset ja isegi tervishoidu.

"Kehvasti informeeritud, teaduse poolt vähe toetatud ning sensatsiooniline," iseloomustas dokumenti Essexi ülikooli professor Owen Holland. "Me vajame informeeritud arutelu neist õiguslikest küsimustest."

Briti valitsus on lasknud uurida robotite õigusi, olemaks valmis kavandama lühema- ja pikemaajalist poliitikat. Ühtekokku 246 teema hulgas palus valitsus uurida ka näiteks kosmoselendude ja nanotehnoloogia tulevikku.

"Minu arvates on mure robotite õiguste pärast lihtsalt sõge," ütles professor Winfield.

"Palju põletavam ja tõsisem probleem on see määr, milleni ühiskond on valmis usaldama autonoomseid roboteid ning usaldama teisi nende robotite eest hoolitsema."

Samamoodi on küsimuseks vananeva elanikkonna eest hoolitsemine, lisas ta.

Jaapanis on robotitele juba usaldatud lihtsamaid ülesandeid, näiteks vanurite pulsi mõõtmine.

Professor Sharkey, kes nooruses töötas vanurite hooldajana, ütles, et näeb vaimusilmas tulevikku, kus on "palju odavam toppida palju vanu inimesi suurde haiglasse, kus nende eest kannaksid hoolt masinad."

Selline stsenaarium näitab, et robotite teemal on vaja korralikku arutelu, lisas ta.

"Nii nagu on vaja asjalikku debatti tuumavaldkonnas, tuleb inimestele öelda, mis toimub robootikas ning küsida, mida nad tahavad."

Hetkel kuum