Dagens Nyheter: Venemaa käitub väljakutsuvalt

Üleskutsed katkestada Eestiga diplomaatilised suhted pärast pronkssõduri ümber puhkenud rahutusi pole esimene kord, kui Moskva Balti riike ähvardab, kirjutab leht, nimetades Lätit. Viimasel ajal on aga Venemaa huvid olnud teiste lähiümbruse riikide vastu suunatud sellise jõuga, et on andnud tagasilöögi. Valitsused on end Moskvast ära pööranud, Venemaa on kaotanud "pehme võimu" (soft power).

Kuid mitte üksi naaberriigid ei saa tunda Venemaa teravnenud tooni. Venemaa on hakanud end maksma panema. Mõni aeg tagasi Münchenis peetud kõnes süüdistas Vladimir Putin USAd ohjeldamatu jõu kasutamises, uue võidurelvastumise kannustamises ning ebakindluse külvamises maailma areenil. Samad süüdistused USA aadressil on kõlanud ka Euroopa debattides, kuid kui neid ütles välja Venemaa president, said need uue sisu. Paljud nägid tõusmas uue külma sõja ohtu.

Selline tõlgendus läheb võib-olla liiga kaugele, kuid on selge, et midagi uut ja murettekitavat on teoksil. Moskva suhted USA, Euroopa Liidu ja NATOga pingestuvad üha enam. Ja see pole sündinud juhuslikult, just sellist arengut Kreml soovibki, kirjutab leht.

Võib ju väita, et vastastikune sõltuvus on liiga suur, et kumbki pool oleks huvitatud uuest külmast sõjast või et oleks reaalne uue võidurelvastumise oht. Areng on aga murettekitav ning ei saa kuidagi jätta märkimata, et praegu toimuvasse on oma panuse andnud Washington. Venemaa järeldus paistab olevat, et kui USA võib käituda ühepoolselt, siis võime seda ka meie. Sellest ei võida keegi, kirjutab leht.