Maaomanikud, kes on seni pidanud taluma oma
maal Eesti Energia liine, hakkavad saama elektriettevõttelt hüvitist, mis on aga
naeruväärselt väike.
Hüvitist saab edaspidi küsida ka Eesti Energia e-teenindusest. Energiaettevõte arvutab siis maa maksustamishinna ja kinnistul olevate liinide kaitsetsoonide suuruse alusel välja, palju valuraha maksta, kirjutas Tartu Postimees.
Postimees palus Eesti Energialt mõned näidisarvutused. Näiteks ühe Tartumaa äärevalla maaomanik saab kilomeetripikkuse madalpingeliini talumise eest maatulundusmaal 1,2 krooni aastas. Elamumaa puhul tuleks kompensatsiooniks vastavalt üheksa krooni.
Ühes Tartu külje all asuvas vallas saab maatulundusmaal poolekilomeetrise kõrgepingeliini lõigu talumise eest 9,2 krooni, metsamaal kilomeetrise keskpingeliini eest aga neli krooni aastas. Kui aga Tartu Tähtvere linnaosas läbib mõnda krunti elektrikaabel, käib jutt juba sentidest.
Seega on liinide talumise eest kompensatsiooni mõtet küsida eeldusel, et maaomanike kinnistuid läbib kilomeetrite kaupa elektriliine. Nõnda ongi varem kompensatsiooni nõudnud maaomanikega kembelnud Eesti Energial võimalik neil nüüd suu kinni panna, sest seaduse järgi kompensatsiooni ju makstakse!
Eesti Energia juristi Kädi Streffi sõnul saab taotlusi esitada ka kompensatsiooni saamiseks tagasiulatuvult alates 2004. aasta 1. novembrist. Selliseid avaldusi saab esitada 2010. aasta esimese juulini. Kui korra juba taotlus tehtud, maksab Eesti Energia summasid edaspidi automaatselt.
Kes tahab hakata varem kompensatsiooni saama, võib esimese taotluse Eesti Energia klienditeeninduses kasvõi kohe valmis kirjutada. Streff soovitab siiski oodata ära majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kehtestamisel olevad taotlusvormid.
Uus taotlus on siiski vaja esitada juhul, kui maaomanik on näiteks kinnistuid müünud või neid juurde ostnud. Iga kinnistu kohta tuleb esitada eraldi taotlus.
Arvestades kompensatsioonide endi väiksust kulutab Eesti Energia uue masinavärgi ülalpidamisele märkimisväärse hulga raha – infotehnoloogilistele ja muudele ettevalmistustele kulub neli miljonit krooni ja administreerimisele 1,5 miljonit krooni aastas. Ettevõte ise arvestab, et talumiskohustuse hüvitisi tuleb hakata maksma üheksa miljonit krooni aastas.