Mine trenni ka reisil olles

Reisil olles ei tasu treenimist ära jätta. Lisaks spordile endale annab see võimaluse tutvuda ka peatuspaigaks oleva linnaga.

Vajaminev varustus on minimaalne: spordipüksid ja -sokid, särk ning jooksutossud. Kõiki neid saab suurriikides reeglina soetada mitu korda odavamalt kui Eestis.

Kas tööreisile sõites on mõistlik spordivarustus kohvrisse kaasa pakkida või mitte, sõltub ikkagi eelkõige reisi sihtkohast.

Lombi taha sõites võib rahumeeli spordivarustuse koju jätta, kaasa võtta tasub vaid vähe ruumi võttev aeroobikalint, millega on hea venitusharjutusi teha. Pikal lennureisil võib see vägagi vajalikuks osutada.

Loomulikult pole tööreisil olles ilmastikust või töökohustustest tingituna alati võimalik sportida, kuid kui võimalus avaneb, siis tuleks seda kindlasti teha.

Hotellide spordisaalid on tavaliselt väga erineva tasemega ja reeglina sealt suurt naudingut ei saa. Kui see on ainuke võimalus, tuleb sellega muidugi leppida. Varustust kohapealt soetades on sobivate jalatsite leidmine riskantne.

Nagu ikka, kipuvad uued jooksujalatsid siit-sealt hõõruma, mis võib pikemalt paigal viibides ja sporti tehes kaunis ebameeldivaks osutuda, kuniks jalad uute varjudega harjuvad.

Kindlasti ei saa reisil läbi spordikellata, sest võõras linnas on aja- ja distantsitaju hoopis teine kui harjumuspärases keskkonnas.

Suurlinnades on elurütm tavaliselt mitu korda kiirem. Seetõttu tuleb ka hommikust tervisejooksu alustada Eesti mõistes väga vara - viie või hiljemalt kuue paiku hommikul. Hiljem valguvad tänavatele rahvamassid ja sõidukid, millest läbi murda on tervisejooksjal kaunis raske, kui mitte võimatu.

Et joostes mitte ebasobivatesse kohtadesse sattuda, on esimestel päevadel mõistlik jälgida, kus kohalikud enamasti spordivad. Sadamalinnade puhul on asi lihtne - terviseport koondub sadamalähedastesse parkidesse ning rannaaladele, kus hommikuti teevad trenni sajad inimesed. Lisaks sellele on populaarsed ka kõikvõimalikud puhkepargid. USAs ei vaata sind keegi imelikult, kui kuskil pargi haljasalal kätekõverdusi või mingeid muid harjutusi teed.

Vastupidi, on üsna tavaline, et varahommikul, kella viie või kuue ajal, kogunevad inimesed parki, kus tehakse treeneri juhendamisel gruppides mitmesuguseid harjutusi. Selline harrastus muutub üha populaarsemaks. Enamikus sadamalinnades on mõeldud ka ujumisharrastajate peale, vastavalt ilmastikutingimustele muidugi. Tihtipeale on meres poidega tähistatud aladega, kus kohalikud, ujumas käivad, valdavalt kalüpsosid kandes.

Külastada võib ka kohalikke spordiklubisid. Selleks tuleb soetada päeva- või nädalapilet, kuid need on reeglina kallid. Pileti hind sõltub linnast ning ennekõike klubi asukohast, jäädes valdavalt 20 dollari piirimaile.