Töötaja on edukas kolmel kohal töötades

Ajakirja Stiina ajakirjanik ja Raadio 2 saatejuht Triin Tähnas ei oska öelda, kumma kasuks valik langeks, kui Stiina või R2 nõuaksid kellast kellani olemist. Tõenäoliselt tuleks valik teha ning jätkata ühe tööga, kuigi mõlemad töökohad on väga südamelähedased.

"Minu jaoks on töö elu tähtis osa, kuna elu peab olema protsess, mida vanana kiiktoolis istudes hea meenutada. Töö peab olema midagi enamat kui lihtsalt rahateenimise võimalus," sõnas Tähnas. Nii on ta avastanud restorani Olde Hansa, kus ta mõnel õhtul ettekandjana töötab.

"Mõni arvab, et olen hull, aga tegelikult, kui vaadata pelgast rahateenimisest kaugemale, siis on tegu vägagi psühholoogilise tööga - sa õpid inimesi tundma, nende käitumist jälgides ennast analüüsima, ja ma tõesti tunnen, et see kogemus on mind muutnud oskuslikumaks suhtlejaks."

Eesti Energia personalijuhi Ave Kala märkis, et kui paindlikku töökorraldust rakendatakse üksikjuhtudel, siis jääb töötaja tööandja juhtimisulatusest välja.

"Kui paindlikkust rakendatakse tervele kollektiivile, siis tuleb muuta juhtimisvahendeid," sõnas Kala.

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on tööseadusandlus jäik ja imperatiivne ning ei võimalda paindlikkust töösuhetes.

Eesti Õiguskeskuse infospetsialist Veiko Laanjärv tõdes ka, et tööseadusandlusest paindlikkust ei leia.

"Praktikas lepitakse paindlikkuses suuliselt kokku, kuid see on ohtlik töövõtjale, kuna ülemuse vahetudes ei jää kokkulepped kehtima," rääkis Laanjärv.

Tööandjal on võimalik kasutada võlaõiguslikke lepinguid, kuid need kätkevad endas ohtu - need võidakse ümber kvalifitseerida töölepinguteks.

Pikka aega EMT personalijuhina töötanud Milvi Tepp aga kinnitas, et seadused ei takista ning, juhul kui tööandja soovib paindlikkust pakkuda. Selleks leiab ta võimalusi ka praeguse tööseadusandluse raames.

"Paindlikkus on kindlasti tööandja huvides, sest ega töökoormus ei ole alati üks ja sama," sõnas Tepp.

Paindlikud töövormid ei ole mitte ainult vastutulek töötajale, vaid annab tööandjale ka otsest majanduslikku kasu.

"Paindlikud töövormid vähendavad tööjõu voolavust ja töölt puudumist, parandavad töö produktiivsust ja kvaliteeti ning toodete või teenuste pakkumist," tõdes Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Marre Karu kogumikus "Töö ja pere".

Kuna uue töötaja otsimine võib minna maksma kuni töötaja kahekordse kuupalga, tasub paindlikkus end ära, sest vähendab kaadrivoolavust ka siis, kui konkreetne inimene ise pole paindlikku töötamist kasutanud.

Töötajad on ka lojaalsemad ja parema tervisega, sest tunnevad, et nende eest hoolitsetakse. Samuti on neil on vähem tootlikkust pärssivat stressi.

Vaatamata sellele tõdes PRAXISe tööturupoliitika analüütik Sten Anspal, et Eestis on paindlik töökorraldus ja osaline tööaeg veel vähe levinud.

Kodus töötas eelmisel aastal vaid 9 protsenti töötajaid, kaugtööd tegi viis protsenti töötajaid, enamik neist vaid veerandi tööajast.