Sel nädalal kümme aastat tagasi kadus
välismaailma usk Aasia majandusimesse ning puhkes kriis, mis surus põlvili ühe
Kagu-Aasia tiigermajanduse teise järel ja aitas kaude kaasa ka Vene rubla
krahhile.
Aastakümme hiljem on tiigrid jalul, kuid taltsamad kui enne. Ja staar on uus - Hiina, mis toona pääses suhteliselt terve nahaga, kuid on täna oma kuumava majandusega uus võimalik kriisikolle. Ohtlikke paralleele on Aasiast ka Balti tiigritele, kirjutas tänane Äripäev.
Kriis algas kaugest sündmusest, mille majanduslehed märkisid heal juhul ära tagasihoidliku uudisnupuna. 1997. aasta 2. juulil loobus Tai keskpank bahti USA dollariga seotud vahetuskursi kaitsmisest.
Bahti devalveerimisest paisus kriis, mis pani Tai järel kivina kukkuma Indoneesia, Malaisia, Lõuna-Korea, Filipiinide ja Singapuri valuutad ja börsid, tõi kogu regioonis pankrottide laine, jättes miljonid tööta, kukutas nafta hinna 1998. aasta lõpuks 8 dollarile barrel, lõi pinna alt Vene rublal ning pani proovile USA finantsturgude vastupidavuse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Malaisiasse tulvav väliskapital küttis laenupidu ning viis üles kinnisvara- ja aktsiahinnad. Palju investeeriti uhkete kontorihoonete ja elurajoonide ehitamisse, mille sisustamine koos uute tehaste sisseseadega imes riiki importkaupu.
Välisinvestorite närv ütles üles ja raha hakkas riigist pagema, kui Tai jooksevkonto defitsiit kerkis 1996. aastal 8 protsendile SKPst. Kui Tai keskpank bahti fikseeritud kursi kaitsmisest lõpuks loobus, oli reservi jäänud vähem kui miljard dollarit.
Praegu, kümme aastat hiljem on Aasias jälle buum ja majanduskasv maailma kõige kiiremaid, kuid kasvu keskmes on uued riigid - India, Hiina ja Vietnam. Kagu-Aasia riikide majanduskasv pole endisel tasemel taastunud - kõrvetada saanud pangad ja firmad on investeerimise ja laenurahaga ettevaatlikud.
Majanduskasv on vähemalt 2 protsendipunkti võrra alla potentsiaali. Piirkonda tulvab aga jälle välisraha ning Tai börs jõudis eile üle 10 aasta kriisieelsele tasemele.
Ülekuumenemisohus Balti riikidel on kümme aastat tagasi kriisi sattunud Kagu-Aasia riikidega sarnasusi, kuid paar olulist erinevust, mis üksühest võrdlust ei õigusta.
"Kõige olulisem erinevus on see, et meil on pangandus- ja ettevõtluskultuur ning seadused palju tugevamad kui toona Aasias," ütles Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja Tanel Ross. "Kriitilise tähtsusega on Euroopa Liidu liikmelisus, millega on sätestatud konkreetsed reeglid näiteks pankadele ja järelvalvele," lisas Ross. Nii pole investoritel palju üllatusi.
Teine erinevus on, et Eestis tegutsevad pangad kuuluvad suurtesse Põhjala pangandusgruppidesse, mistõttu haavatavus on Aasiaga võrreldes oluliselt väiksem.