Kes küll võib müüa valemivihikuid?

Kõik algas nelja aasta eest, kui Tallinna 21. keskkooli noored tegid õpilasfirma 4Poega, mille idee oli vihikute sisekaantele valemite trükkimine. Kaup müüs hästi, koguni nii hästi, et õpilasfirmast kasvas välja pealt kahemiljonilise aastakäibega OÜ Realister. Kaubamärgi Valemivihik sildi alla antakse välja vihikuid, mille sisekaaned käsitlevad matemaatika, füüsika ja keemia ning eesti, vene, saksa ja inglise keele põhialuseid.

Sel hooajal võttis valemivihikute endine edasimüüja OÜ Kergelo kätte ning trükkis ise samalaadsed vihud valmis. Tagatipuks tuli neil päevil ka enam kui saja-aastane Saksamaa suurkontsern, üks maailma suurimaid vihikuvalmistajaid Herlitz ning trükkis samuti valemitega kaustad valmis. Enam kui 4,5 miljardi kroonise aastakäibega firma vs 20aastased poisid!

"Tore lugu küll, minister patsutab õlale, et tublid poisid, aga siis tulevad teised suured mehed ja varastavad idee lihtsalt ära," on õpilasfirmast välja kasvanud OÜ Realister omanik Sten Saar täiskasvanute maailmas veidi pettunud.

Saar selgitab, et kui varem kasutasid nad hulgimüüja abi, siis nüüd tegid nad suurte kettidega otselepingud - kui lülisid vähem, saab odavamalt müüa. Just see endine edasimüüja nüüd omale sarnased vihikud trükkiski ja viis kaubanduskettidesse müügile. Rimid ja Selverid neid Kergelo omi Saare sõnul vastu ei võtnud, Prismad-Maksimarketid aga küll.

- esimene

Kergelo suuromanik Riho Sepp on teisel arvamusel. "Valemeid ei saa poisid välja mõelda, need on sajandeid vanad," raiub Sepp. "Venemaal tehti neid juba ammu, meiegi tegime neid 1996.-97. aastal. Me ei ole nende süsteemi üle võtnud."

Räägin Sepale, et valemivihiku-poiste arvates on ta nende kujundusegi pihta pannud - valemitesse sisselipsanud veadki on samad. "Vot seda ma küll ei tea," kostab Sepp ning hakkab rääkima: "Kaks aastat müüsin, ma müüsin neile turu sisse, see aasta poisid otsustasid, et nad on ise tegijad. Nendel oli hea mõte, ma mõtlesin, et aitan neid, aga… ma ei ole pättust teinud. Ma ei ole nende disaini võtnud, valemid ei saa olla intellektuaalne omand."

"Minul oli võrk olemas, poistel oli idee… mina töötasin turu sisse…," ei saa Sepp pidama. Küsimusele, kas tal just nimelt sellise olukorra vältimiseks ka poistega korralik leping oli, vastab Sepp: "Ärimaalimas kehtib ka suusõnaline leping."

"Poisid arvasid, et on tegijad. Nüüd otsustasid, et müüvad ise kettidele, et mina müügu maapoodidele," on Sepa hääles kuulda solvumisnoote.

"Neil on valem teisejärguliseks muutunud, suruvad reklaami sisse, aga see osa, mis õpilasel vaja läheb, on teisejärguline," kiidab Sepp oma kaupa ning lisab, et poisid on laisad kah: "Nad teevad igal aastal ühe partii! Eelmisel aastal oli 10. augustil vihikud otsas ja nemad ei viitsinud juurde teha!"

- teine

Ka Herlitzi maaletooja, Anobion Hulgimüügi OÜ juhatuse liige ja üks omanikest Andres Sildam kinnitab, et poisidki pole esimesed valemite vihikuisse trükkijad ning et mingit intellektuaalse omandi vargust siin küll ei ole. "Valemid pole patenteeritavad ja Herlitzi puhul on tegemist täiesti teise tootega," kinnitab Sildam. "Lisaks veel, et idee ise pole uus. OÜ Kergelo tegi selliseid vihikuid juba eelmisel sajandil. Lisaks peaks leidma vastavaid näiteid veel mujaltki maailmast. Sellisel juhul võiks öelda, et OÜ Realister on ise tegelenud intellektuaalse omandi vargusega."

Artikli valmimise käigus sekkus Riho Sepa poeg Kristo, kes kirjeldas pikalt majanduse toimemehhanisme, kinnitades ühel hetkel siiski, et koostööpartnerist sai konkurent: "Aga selle kõige juures, kui rahanumbrid ajasid pea segamini, unustasid nad väikese detaili, selle, et konkurent ei maga. Kuna Kergelol on Läti tehase näol olemas kindel tootmismaht, saame me klientidele tagada selle, et meie pakutavaid tooteid jätkub ka kooli alguseni ning kuna meie disainis on kasutatud ainult valemeid, siis ei pea klient kartma, et toode aegub kooliaasta käigus."

M.O.T.T.

Sten Saare sõnul juhtus sama lugu ka õpilasfirmaga 3Tarka. Tegusad õpilased tootsid matemaatika-füüsika-keemiavalemitega lauamatte, tellides trüki ühest, kiletamise teisest kohast, kuid ühel hetkel hakkas mattide kiletaja neid ise tegema-müüma.

Üks kolmest targast, Kristjan Kuutok ütleb aga, et päris sarnane nende olukord ei olnud. "Lihtsalt meie ideed panna keemia-matemaatika-füüsika valemid lauamattidele oli kasutatud, maha ei ole tehtud, idee ei ole ju kaitstud," ütleb Kuutok. "Pealegi, me ise olime nende tootmise selleks ajaks juba lõpetanud."