Kommersant: Gaasi hind Balti riikidele tõuseb

Ajalehe allikas Gazpromis kinnitas, et "Balti riikides, Valgevenes ja Ukrainas tõuseb gaasi hind kindlasti".

Esimesena endistest Nõukogude Liidu riikidest sai Gazpromilt hinnapakkumise Leedu. Ajaleht Lietuvos Rytas kirjutas sel nädalal, et ees ootab ligi 40%line hinnatõus. Leedu gaasifirmade Lietuvos dujos ja Dujotekana andmeil tahab Gazprom kergitada 2008. aastal gaasi hinna praeguselt 190-200 dollarilt umbes 280 dollarile 1000 kuupmeetri eest. Leedu peaminister Gediminas Kirkilas nimetas isegi võimalust, et hind tõuseb 320 dollarile.

Kommersant tsiteerib oma allikat Gazprmis, kelle sõnul kehtestatakse Balti riikidele hinnad "normaalsel Euroopa tasandil". Siiani on Balti riigid ELi astumisega seotud kolmeaastase üleminekuaja jooksul maksnud madalamat hinda. Tänavu on hinnad Lätile ja Eestile olnud 210-220 dollarit 1000 kuupmeetri gaasi eest. Leht kirjutab, et lubades Gazpromil omandada osalused gaasi jaotusvõrkudes, said Balti riigid vastu moratooriumi gaasi hinna järsule tõusule. Gazprom sai 37,1% Lietuvos dujose, 34% Latvijas gaze ning 37,02% Eesti Gaasi aktsiatest. 2008. aasta 1. jaanuaril moratoorium lõpeb.

"Euroopa hind" on lai mõiste. Juuli lõpus müüs Gazprom Ruhrgasile Slovakkia ja Saksamaa piiril gaasi hinnaga 309 dollarit 1000 kuupmeetri eest, Austria OMV-le ja Itaalia Enile Ungari ja Austria piiril vastavalt 351 ja 312 dollari eest. Soome Gazumi andmeil oli pikaajalistes lepingutes gaasi hind augustis 250 dollarit. Firma Brokerkreditservis analüütiku Maksim Šeini hinnangul võib gaasi hind Balti riikidele, kus arvutamisel lähevad valemisse ka nafta ja naftasaaduste hinnad maailma turgudel, kujuneda tuleva aasta alguses 260-280 dollari tasemel.

Ukraina ja Valgevenega ennustatakse Gazpromile raskeid hinnaläbirääkimisi. Valgevenes võib hind tõusta 120-150 dollarile 1000 kuupmeetrilt. Ukrainale müüdava gaasi hind sõltub hinnast, millega Kesk-Aasia riigid oma gaasi Venemaale müüma nõustuvad.

Leht kirjutab ka, et pärast soodushinnaga gaasi müügi lõpetamist endistele Nõukogude Liidu riikidele, on mitmed riigid gaasitarbimist vähendanud ja otsinud alternatiivseid energiaallikaid. Balti riikides on gaasi tarbimine küll kasvanud, kuid need moodustavad Gazpromi ekspordist vaid 1,5%.