Tõepoolest toimuvad praegu tööjõuturul struktuursed muutused. Sellest annab märku olukord, kus lihtsa tööjõu välismaale vahendamisele keskendunud firmad kaotavad oma niši ja jäävad kasumita. Kuid on liiga julge teha üldistusi terve valdkonna kohta. Nõudlus töövahendaja järele hakkab kasvama eriti seal, kus napib kvalifitseeritud tööjõudu ja ettevõtted ei suuda endale ise töötajaid leida.
Veel viis aastat tagasi oli välismaale tööle minna soovijaid palju. Tööjõu rendifirmad rahuldasid seda nõudlust, mis andis neile ka häid tulemusi.
Praegused suundumused näitavad, et inimesed eelistavad kodumaad. See räägib nii palga kasvust ja töötingimuste parandamisest kui ka töötajate väärtuste muutumisest - raha on küll tähtis, kuid mitte ainumäärav kriteerium. Nt Kreenholmist vabanev inimressurss ei tähenda veel, et need inimesed on valmis välismaale tööle minema. Pigem on see viimane võimalus, mida nad kaaluvad.
Tööjõu vahendajate tähelepanu peab seega suunduma üha rohkem Eesti tööjõuturule. Praegu on värbamisprotsessi sihtrühm töötavad, kuid töökohaga rahulolematud inimesed. Jah, võib tõdeda, et noored on aktiivsemad ja nõudlikumad. Kui nad tunnevad, et tööandja neid ei hinda, püüavad nad töökoha vahetada. Neid ei saa motiveerida ainult palgaga, nad tahavad ka soodustusi.
Tööjõuturul on aga passiivsed keskealised töötajad, eriti naised, kes meie hinnangul teevad sageli väheväärtuslikumat, madalamalt tasustatud tööd kui nende võimed, oskused ja kogemused lubaksid. Tööandjad värbavad neid meelsasti, teades, et pole stabiilsemaid töötajaid kui naised üle 40.
Nt praegu otsime Soomest Eestisse toodava Fujitsu klienditoe jaoks tugiisikuid ning kliendi soov on leida just keskealisi ja stabiilseid töötajaid, mitte vaid noori, kes pidevalt töökuulutusi sirvivad.
On tõesti ka ettevõtteid, kelle põhisoov on olukorda kasutades kähku raha teha ja kui kasumit ei tule, pannakse uks kinni. Seda nimetatakse Ida-Euroopa stiiliks. Õnneks areneb Eestis mitte ainult majandus, vaid ka ärikultuur ja ettevõtjad panustavad vähem kiirkasumile, enam stabiilsesse arengusse.
Autor: Jarkko Tainio