Mitteaktiivsete inimeste ehk nende seas, kes ei tööta ega otsi tööd, on kõige rohkem 15-24aastaseid noori. Neid on mitteaktiivsete hulgas üle poole. Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri Janno Järve sõnul võiksid üliõpilased ülikooli kõrvalt tööl käia. Järve sõnul on tudengid need, kelle arvel saaks tööjõudu tööturule juurde. "Tööjõuturule plaanitakse saada osalise tööajaga töötavad inimesed ja noored," rääkis ta reedel sotsiaalministeeriumis korraldatud pressikonverentsil.
Praegu on Eestis 255 900 mitteaktiivset inimest, nende hulka kuuluvad ka lapsehoolduspuhkusel olevad vanemad. "Siiani on mitteaktiivsete inimestega vähe tegeletud," sõnas Järve. See on ka põhjus, miks on koostatud tööjõuprogramm, mis peaks rakenduma 2008. aastal ja mis läheb kokku maksma ligi 300 miljonit krooni. Praegu pole programm veel valitsuse heakskiitu saanud, kuid lähiajal tuleb teema arutlusele.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Eimar Veldre ei toeta plaani suurendada tööhõivet tudengite hulgas.
"Eestis on juba praegu olukord selline, et 60 protsenti üliõpilastest töötavad ja 2 protsenti plaanivad tööle asuda," sõnas Veldre. "80 protsenti tudengitest, kes praegu töötavad, teevad seda selleks, et õpingut kinni maksta," lisas Veldre. "Eestis on üliõpilaste seas suurim tööhõive Euroopas. Pigem peaks küsima, kas töötamine ei sega õppimist. Tudeng ei peaks kahte asja korraga tegema," ütles Veldre.
Üliõpilaste juhi arvates peaks pigem raha investeerima tudengite toetusteks, kes töötavad selleks, et õpinguid kinni maksta.