Börsikommentaar: võlakirjad on Tallinna börsil niisama

Tallinna börsil on noteeritud kuus erinevat võlakirjaemissiooni. Paraku pole nende börsil olekust kasu, nendel paberitel pole hinda, ehkki seda võiks mõne väärtpaberi börsil olekust oodata. Ka ei tehta börsil tehinguid võlakirjadega. Seevastu on nii mõnelgi börsil võlakirjade nimekirjas figureerival paberil olemas hinnad hanza.netis.

Samas ei saa öelda, et nende võlakirjadega ei tehta tehinguid. Manutendi võlakirjaga on tehtud börsiväliselt 139 tehingut, börsil null tehingut. Manutendi võlakirjadel on 86 omaniku. BIG on esindatud kahe eri võlakirjaga, ühel on 12 omaniku, teisel 39. Tehinguid on nendega tehtud börsiväliselt vastavalt 20 ja 16, börsil aga null. Parimas seisus on Q Vara võlakiri, millel on 17 omaniku. Selle paberiga on tehtud börsil kaks tehingut, börsiväliselt aga 44. Tallinna Sadama võlakirjadel on 25 omaniku, tehinguid on sooritatud 37, neist börsil null. LHV Ilmarise Kinnisvaraportfelli võlakirjal on 15 omaniku, tehinguid on börsil oleku ajal sooritatud kuus, kuid ei ühtegi börsil.

Kas tõesti on mõistlik viia võlakirjad börsile vaid selleks, et pensionifondid saaksid neid osta? Arvestades seda, kui vähe on võlakirjadel omanike, ei saagi seal tekkida aktiivset kauplemist. Kui võlakirju pakutakse suunatud pakkumistel, oleks liiast midagi enamat oodata. Isegi vähima aktsionäride arvuga ettevõttel on 400 omaniku. Vahest tuleks ka võlakirjade noteerimisel kehtestada minimaalse omanikeringi nõue.

Võlakirjad rohkem hoidmiseks, kui tehingute tegemiseks. Oleks ju arusaadav, et börsil olek annaks neile lisaväärtust - turuhinna näol. Paraku neil börsil turuhind puudub, seetõttu saavad fondid neid hinnata mudelite alusel ehk pankadelt hindu võttes. Kui paberil pole börsil hinda, ei saa temaga ka mõistlikult tehinguid teha.