Kirjalik dokument kindlustab hingerahu

OÜ esitas aktid ja nimekirjad kohtus, raamatupidamisdokumentide hulgas neid aga ei olnud ja maksuametile ei esitatud neid ka revisjoni käigus. Miks ei esitanud? Sest maksuamet ei küsinud! Ja miskipärast ei lisanud OÜ neid ka revisjoniakti kohta esitatud eriarvamusele. Loomulikult tekib sellisel juhul kahtlus, et esitatud lepingud ja aktid olid koostatud tagantjärele.

Maksuametist peab aru saama: maksupettusi üritatakse siiski kogu aeg ja kui mõni asi kahtlane tundub, siis eelkõige ikka niisugune, mille kohta dokumente pole.

Ettevõtja seisukohast pole tühjale vaidlusele mõtet aega ja energiat kulutada. Seepärast oleks mõistlikum arvestada sellega, et põhimõtteliselt on küll õigus esitada nii maksuametile kui ka kohtule igasuguseid tõendeid, aga nad peavad kirjalikke palju usaldusväärsemaks. Ka maa- ja ringkonnakohtute otsustest on näha, et kohtunikud peavad akte koos lisadega ilmselt kohustuslikuks materjaliks.

Omavaheliste vaidluste seisukohast on eriti tööde tähtaegade nihutamine asi, mille kohta peaks kindlasti olema mõlema poole allkirjaga dokument. Samuti peaksid kahe allkirjaga paberil olema töö käigus muutunud nõudmised ja pretensioonid kvaliteedi kohta.

Ja kindlasti tuleb lepingus ettenähtud dokumendid tööde lõpetamise ja vastuvõtmise kohta vormistada täpselt lepingus ette nähtud sisuga ja võtta sinna mõlema poole allkirjad.