• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omapärane ja isepäine Supilinn

    "Meie Supilinna Seltsis oleme leidnud, et miljööväärtuslikul alal on mitu tahku. Tavapäraselt vaadeldakse neis piirkondades füüsilist osa - hoonestust (puitmajad, laudised, viilkatused jms), aga teine ja mõneti ehk tähtsamgi on sotsiaalne osa, vähemalt Supilinnas," märgib Supilinna Seltsi esimees Mart Hiob.
    Supilinna Selts loodi 2002. aastal ning eelmisel aastal valminud Supilinna edendamise kavas aastateks 2006-2016 nähakse ühe eesmärgina piirkonna sotsiaalse mitmekesisuse säilitamist.
    Supilinn oli algselt vaeste linnaosa, kus maju püstitati sellest, mis kätte juhtus. 18. sajandi lõpul Tartus möllanud suur tulekahju hävitas kogu puithoonestuse ja selle tõttu pole ka varasemaid ehitisi säilinud.
    Supilinna enamuses 19. sajandist pärinevaid puitmaju iseloomustavad nende suhteliselt väikesed mahud ja üksteisega harmoneeruvad suurused, valdavalt ajaloolise, märkimisväärsete tänapäevaste lisandusteta välisilmes.
    Traditsiooniliselt olid Supilinna suuremõõtmelised krundid piklikud, täis rohelust ja elamud paiknesid tänavajoone ääres, mitte aia sügavuses.
    Mõnel juhul oli tänavaäärse maja taha ehitatud hoovimaja, mis oli tavaliselt väiksem ja vähem esinduslik, selgitab linnaplaneerijast Supilinna Seltsi esimees.
    Supilinna elanikud kasvatasid juurvilja ja müüsid aiasaadusi linnarahvale. Tänavanimed - Kartuli, Herne, Oa, Meloni - andsidki linnaosale nime.
    20. sajandi alguses ostis ärimees Hendrik Leppik pastor Gehewe pärijailt suure krundi, eesmärgiga rajada sinna uus omanimeline tänav.
    1907. aastal alustati ehitustegevust ja tänava viimane maja valmis 1939. aastal.
    Esimesed elamud projekteeris insener Fromhold Kangro. Tema juugendstiilis majade iseloomulikeks komponentideks on uhkete ornamentidega uste ja akende piirdelauad ning dekoratiivsetest tellistest ja maakividest laotud vundamendid. Lepiku tänava hoonetel on olnud õnne - Teise maailmasõja lahingud ei räsinud neid ja tänapäeval on sinna elama asunud inimesed, kes oskavad hinnata vana ja omanäolist.
    "Väga oluline on aru saada vanade ehitiste ja arhitektuursete elementide väärtusest. Sageli ei ole seda võimalik rahalises mõõtkavas hinnata," tähendab Hiob.
    Originaalsed fassaadidekoratsioonid, uksed, ukse- ja aknapiidad jms loovad miljöö. Tuleb tunnustada majaomanikke, kes esialgu suisa lootusetutena näivaid hooneid autentselt restaureerida püüavad.
    Kuid kahjuks on ka Supilinnas maju, millele on remondi käigus pandud ette plastaknaid, uksi maitsetult vahetatud või kasutatud ebasobivat laudist.
    Samuti on siia kerkinud mõned päris uued elamud, mis mõjuvad võõrkehadena. Aga õnneks on Supilinnas päevi näinud hoonetele ja avaramale linnaruumile lisaks alles ka seletamatu vabadus, sõbralikud ja seda olustikku väärtustavad inimesed, mis sisendavad veendumust, et Supilinn ei kao kuhugi!
    2002. aastal loodi Supilinna Selts, mille peaeesmärk on Supilinna omapära ja keskkonnaväärtuste säilitamine - seda nii materiaalses kui ka vaimses mõttes.
    Viimasega on seotud ka raamat "Supilinn minu elus".
    2003. aastal algatatud sama nime kandvale kirjatööde võistlusele laekunud tööde põhjal otsustati välja anda teos, mis kõneleks Supilinnast - seda nii minevikus kui ka tänapäeval.
    Kogumik sisaldab 26 kirjatööd, mis valgustavad väikese Emajõe-äärse linnaosa elu alates 1930. aastatest kuni nüüdisajani, puutudes vahel tagasivaatavalt ka tsaariaega.
    Lood kajastavad läbi kirjutajate isikliku vaatenurga Supilinna elu-olu kogu selle mitmepalgelisuses.
    Kõiki neid lugusid ühendab soe suhtumine Supilinna, sellesse väikeste puumajade ning suurte kruntide ja aedadega Tartu agulisse.
    Fotod: Arno Mikkor
    Autor: Tiina Kolk
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Arno Sillat: kolm kriisi saavad mööda ja lähitulevikus rohkem ei tule
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Ekspert tegi E-Profiili eksjuhtide kohtuprotsessil tuntud audiitorite töö maatasa
Pankadelt miljonite eurode väljapetmises süüdistatavate E-Profiili juhatuse eksliikmete kohtuasjas jagas täna arvamust finantsekspert, kes tegi maatasa prokuratuuri tõendid.
Pankadelt miljonite eurode väljapetmises süüdistatavate E-Profiili juhatuse eksliikmete kohtuasjas jagas täna arvamust finantsekspert, kes tegi maatasa prokuratuuri tõendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.