• OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,42
  • OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,42
Omavalitsusüksuste rahaasjade korrastamiseks ja riskide maandamiseks koostatud finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) ja maksejõuetuse seaduse eelnõu teevad mind murelikuks. Seni edukat Viimsi valda näeb rahandusministeerium läbi uute prillide lausa raskustes siplevana.
Miskipärast nähakse ohutuld ses, kui omavalitsusüksuse (KOV) netovõlakoormus ületab 60% eelarveaasta puhastuludest. See pole majanduslikult ega õiguslikult põhjendatud - sel pole ju otsest seost KOVi reaalse maksevõimega. Riigifirmade Eesti Energia, Eesti Raudtee ja Tallinna Sadama vastavad suhtarvud on 2006. aasta aruannete põhjal ca 71%, 77% ja 111%. Maksejõuetud ettevõtted? Vaevalt!
Netovõlakoormust ei ole panganduses ega avalikus sektoris tavaks finantsdistsipliini mõõdikuna ja krediidivõimelisuse kriteeriumina kasutada. Küll võrreldakse kindla aja tagasimakseid sama aja (prognoositavate) laekumistega. Teine võimalus on kõrvutada laenusaaja varad võlakohustuste summaga. Esimene variant oleks KOVide puhul päris hea.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele