Maardu gümnaasiumist ja Rukkilille
lasteaiast kümne minuti jalgsikäigu kaugusel asub põld, kus igal sügisel
korjavad narkomaanid hallutsinogeenseid seeni.
Mõned müüvad saagi edasi, teised kuivatavad talveks, kolmandad söövad kohapeal, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Justiitsministeeriumi kinnisvarakinnistusosakonna infoteenistuse andmetel on nimetatud põld alates 1998. aastast eravalduses, kuid see ei takista seenelisi hallutsinogeenset saaki korjamast. Den za Dnjom-i ajakirjanike visiidi ajal “töötasid” põllul kaheksa inimest korraga. Algul jätsid noored, vanuses 15 kuni 25 aastat, ühtse meeskonna mulje, kuid aja möödudes selgus, et seeni jahtisid mitu erinevat gruppi. Noored töötasid usinalt – keegi ei pannud tähele aeg-ajalt sadanud paduvihma.
Korjatavate seente keskmine “turuhind” on ca 5 kr tükk. Heaks saagiks peetakse 500 seent, mille saab korjata poole päevaga kahes-kolmest inimesest koosnev rühm.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Loodusmuuseumi seeneteadlase ehk mükoloogi Uve Ramsti sõnul kasvavad Eestis ligi kakskümmend hallutsinogeense toimega seeneliiki, mis sisaldavad ühel või teisel määral psilotsiini ja/või psilotsübiini. Kohtab neid peamiselt põldudel, kuid on ka neid, mis kasvavad metsas või puudel. Suurem osa neist küpseb sügiseks, kuid on ka suviseid liike.
“Räägitakse, et väikestes doosides pole hallutsinogeensed seened ohtlikud – see on vale. Esiteks on mõiste “väike doos” väga suhteline, teiseks on mürgi toime, eriti kui selle kontsentratsioon allub tugevatele muutustele, ettearvamatu,” seletas Ramst. Tema sõnul võib juhuslik või tahtlik hallutsinogeensete seente tarvitamine olla eufooria ja viirastuste tekkimise põhjuseks. Samuti võib esineda nägemis- ja kuulmishäireid, võib kaduda kiiruse, aja ja ruumi taju.
Kahjuks on mükoloogi sõnadele ka tõestusi. Nt, olles hallutsinogeensete seente mõju all lasi Venemaa-Gruusia piiripunktis teenistuses olnud reamees 2002. aastal 8 inimest maha ning haavas 11. Või nt lasi Peruus “seente vaimu” käsul 20aastane tudeng magava raseda naise maha. Viimane narkomaan sai 45 aastat reaalselt vanglakaristust.
Põhja Politseiprefektuuri narkokuritegude talituse vanemkomissar Kaido Kõplas arvab, et hallutsinogeensed seened ei ole Eestis eriti populaarsed. Politsei tuletab meelde, et psilotsiini ja psilotsübiini sisaldavate seente korjamine, hoidmine ja müük Eesti Vabariigi territooriumil on seadusvastased tegevused.