Pajula: Rootsi pankade puhver jättis meid turusignaalideta

„90ndatel olid Eestis kohalikud väiksed pangad, mis pidid raha välisriikidest ise laenama, mistõttu said nad iga tehinguga signaali, neil oli pidev ligipääs turuinfole. Nüüd aga on pangad suurte emapankade all, mis siinseid üksusi rahaga varustavad. Seetõttu jõudsid signaalid olukorra halvenemisest meile nihkega,“ selgitas Pajula.

„Kui süsteem oleks praegu nii toiminud, ei oleks see pidu nii toimunud, kuna riskimarginaalid oleksid juba palju varem üles tõusnud,“ lisas ta.

Pajula sõnul on krediiditsükkel kogu Baltikumis pöördunud. Pöördepunktiks nimetas ta veebruari, mil Lätis hakkasid levima devalveerimiskuuldused, tõstes intresse.

„See oli esimene ohusignaal, kuid niisuguseid signaale oleksime teistsuguse pangandussüsteemi korral märganud tunduvalt varem,“ märkis Pajula.

Tema hinnangul oli majandusbuumi taga just praegune pangandusstruktuur. „Mingis mõttes on see nagu tsentraalne plaanimajandus, seda muidugi mitte punase sotsialismi tähenduses. Emapankade rahastamisel toimus siin kohapeal lihtsalt kapitalistlik võitlus, kes saab suurema turuosa,“ kirjeldas Pajula.