Hoone lammutamine nõuab läbimõeldud tegevuskava

Artikkel

- Uudised
- Siim Sultson
- 6. november 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hoone lammutamine nõuab läbimõeldud tegevuskava
"Nagu ehitus, nii nõuab ka maja lammutamine ehitusluba," selgitab tehnilise järelevalve inspektsiooni ehitusohutuse osakonna juhataja Tiit Tamm.
Samuti tuleb ehitis kustutada ehitiste registrist ning taotleda selle kasutusloa tühistamist. Kui ehitis on juba varisemisohtlikuks tunnistatud, on kasutusluba niikuinii tühistatud.
Lisaks tuleb lasta projekteerijal teha lammutusprojekt. Selles tuleb keskkonnaameti jaoks näidata ära lammutusmahud ja materjali utiliseerimise viis ning koht.
Lammutusprahi sorteerimine on Tamme seletusel vajalik ka põhjusel, et paljud jäätmekäitlejad tunnistavad peale paneelide vaid eraldatud ehitusmaterjale.
Sõltuvalt kohalikust omavalitsusest tuleb lammutusprojektis tihti näidata ära lammutamise täpne käik. Eriti puudutab see teistele ehitisele ohtlikult lähedal seisvaid maju.
Miljööväärtuslikel aladel tuleb lammutusele saada kooskõlastus ka muinsuskaitselt.
Kui maja ehitusalune pind on väiksem kui kuuskümmend ruutmeetrit, siis piisab selle kui väikeehitise lammutamiseks kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust.
"Kui ehitis on väike köks, siis pole projekti vaja," leiab Lustrum OÜ juhataja Taavi Lass. Liiatigi ei lammuta firma ju muud peale suurehitiste üldse projekti järgi. Lammutusprojekt on pigem eri kooskõlastuste kandja.
Kui ehitis on alla kahekümne ruutmeetrise ehitualuse pinnaga, piisab lammutusteatise esitamisest kohalikule omavalitsusele.
Samas tahab Lass ka väikse suvila puhul enne lammutamist näha lammutusluba. Siis ei saa hoonet omaniku seljataga ebaseaduslikult maha võtta. Lustrum on nõus suvila või keskmise eramu lammutama 500-1000kroonise ruutmeetrihinnaga.
Lammutusloa saab omavalitsusest lammutusprojekti või kirjaliku nõusoleku esitamisel. Selle peaks saama kätte kahekümne päeva jooksul. Lisaks peab lammutaja teavitama kohalikku omavalitsust tööde algusest kolm tööpäeva ette.
Lammutamisel määrab projekti vajalikkuse hoone keerukus ja suurus. Projektis peaks detailse lammutustegevuse kõrval olema ära toodud puude ja põõsaste ning muu haljastuse vigastamise võimalused.
Tavaliselt teeme lammutustöid kopaga. Saab ka käsitsi, aga siis on töö 50% kallim. Käsitsimeetod sobib maja osalise lammutuse korral. Keskmiselt küsime eramu eest 1000 kr/m2.
Enne lammutamist soovitan majaomanikul välja lülitada elektri, vee- ja kanalisatsioonitrassid. Lisaks tuleb võtta kooskõlastused kohaliku veefirma, elektritarnija ja gaasiettevõttega. Samuti tasuks elimineerida kaevud.
Lammutamisel tekkivad ohtlikud jäätmed - näiteks eterniit - tuleb muust materjalist eraldada.
Hetkel kuum