15. november 2007 kell 5:51

Tuhanded riigipalgalised taluvad vaikset tüssamist

Eestis on tuhandeid riigi-, kultuuri- ja haridustöötajaid, kelle brutopalk jääb märgatavalt alla Eesti keskmise ning kel erinevalt poliitikutest ja ministeeriumide ametnikest pole aastaid palk lubatud ulatuses tõusnud.

Kui riik teatas, et tõstab järgmisel aastal riigiametnike palka 20 protsenti, siis mõeldi eelkõige ministeeriumiametnikke, kirjutas Postimees. Samas ei ole oluliselt väiksemat, 5000–7000-kroonist brutopalka teenivad hallatavate asutuste töötajad kindlad, et nende palgatõusu jaoks raha leidub.

Seda, et väljakuulutatud palgalubadusi pole täidetud, on varemgi juhtunud.

Riigile kuuluva Valkla hooldekodu töötaja Marika Raudsepa sõnul on hooldekodudes palgad 5000–6000 krooni ringis ja poliitikud lubavad 2000-kroonist palgatõusu. Loodava, riigile kuuluva aktsiaseltsi Hoolekandeteenus tulevaselt juhilt Maarja Mändmaalt on nad aga juba kuulnud, et loota on vaid 1000-kroonist palgalisa.

Et ministrite lubadused jäävadki lubadusteks, on ametiühingu usaldusisik Raudsepp kogenud ka varem. "Kui üle-eelmine aasta pidi palk tõusma 4000 kroonini, siis tegelikult maksti ikka edasi 3200 krooni," lisas ta. "Ma ei saa aru, kuidas raha ei jätkunud, kui see eraldati."

Sotsiaalministeerium tõdes, et nende haldusalas on palgad viimasel ajal küll tõusnud, kuid paraku on see tõus jäänud mitmete asutuste puhul siiski alla Eesti keskmise palgatõusu.

"Seetõttu pole õnnestunud ka jõuda teiste ametite ja inspektsioonidega võrreldavale tasemele," rääkis pressiesindaja Eli Lilles. Ministeeriumi haldusala asutustest plaanitakse järgmisel aastal palka tõsta rohkem kui 20 protsenti seni madalaimalt tasustatud Astangu kutserehabilitatsiooni keskuses ja tööinspektsioonis.

Hetkel kuum