Kas ühinemiste eelõhtu on saabunud?

Pea kõik suuremad kohalikud turutegijad ihkavad kasvada. Selge on, et kitsaks läheb.

"Väiksemad audiitorfirmad ja eriti üksinda tegutsevad audiitorid ühinevad kindlasti. Eelkõige on see regulatiivne surve tulenevalt kõrgendatud nõudmistest audiitoritele. Üksinda ei ole võimalik pakkuda kvaliteetset teenust tänapäeva majanduskeskkonnas," rääkis ASi Deloitte Audit Eesti tegevjuht Veiko Hintsov.

Hintsoviga sarnasel seisukohal on ka OÜ Rimess tegevjuht Mati Nõmmiste.

"Konsolideerumine oleks loogiline turu arengusuund ja see vajadus on olemas juba pikemat aega, sest väikestel tegijatel napib ressursse pakkumaks kvaliteetset teenust kogu spektri ulatuses. Et saavutada märkimisväärset kasvu, on üheks võimaluseks kahtlemata ühinemised või ülevõtmised," lausus Nõmmiste.

KPMG Balticsi partneri Andris Jegersi arvates ei saa ühinemisi ega ülevõtmisi välistada, kuid tõenäosus, et midagi sellist juhtub, on väike.

"Suurte rahvusvaheliste audiitorfirmade jaoks pole väiksemate Eesti audiitorfirmade ülevõtmine atraktiivne, sest see ei anna juurde olulist turuosa ega võimalda täiendada meeskonda puuduva kompetentsiga. Globaalselt on pigem probleemiks nelja suurema turutegija liialt domineeriv positsioon, mida ettevõtted ning järelevalveorganisatsioonid problemaatiliseks peavad," sõnas Jegers.

Ennustused järgmise aasta kohta on mõõdukad, eelnevate aastatega võrreldes pisut pessimistlikumad.

Nõmmiste loodab, et ettevõte saavutab inflatsioonimääraga sarnaneva või pisut suurema käibekasvu, ligi kümme protsenti. Surve rentaabluse languseks on, kuid Rimess loodab selle hoida 15% piirimail.

Veiko Hintsovi arvates majanduskasvu aeglustumine järgmisel aastal audiitorite tegemistele veel otsest mõju ei avalda, kuid 2009. aastaks peaksid mõjutused tuntavamad olema.

Teenuste hinnatõus peaks Veiko Hintsovi sõnul jätkuma ka tuleval aastal, kui palju hinnad tõusevad, on raske prognoosida. Survet teenustehindade kasvule avaldab jätkuvalt heade spetsialistide nappus, mis sunnib tavapärasest suuremale palgatõusule.

Audiitorfirmadesse tööle asuvad uued töötajad ei ole ettevõtete juhtide sõnutsi tööks valmis ja firmad seda enam ka ei oota, vaid koolitavad inimesi töö käigus ise.

Mati Nõmmiste sõnul pole probleem mitte niivõrd antavas hariduses, vaid lihtsalt inimeste nappuses.

"Audiitortegevus on väga spetsiifiline valdkond ning raske on eeldada, et tööle tulevad valmis auditi teadmistega inimesed," sõnas Hintsov.

Audiitorlust mõjutab lähiaastatel kõige enam uuel eurodirektiivil põhinev uus audiitortegevuse seadus.

Nimetatud seadus toob kaasa vannutatud audiitorite kordusatesteerimise, mis ilmselt vähendab vannutatud audiitorite arvu. Pärast uue audiitortegevuse seaduse jõustumist tuleb audiitorkontrolli sooritamisel lähtuda ainult rahvusvahelistest auditeerimisstandarditest.

Kui suuremad rahvusvahelised audiitorfirmad on juba mõnda aega tagasi viinud kasutatava auditimetoodika nimetatud standarditega vastavusse, siis väiksemate kohalike audiitorfirmade ja üksikaudiitorite jaoks on tegemist olulise muudatusega.