Tallinna-Tartu maantee raha pärast tüli majas

Majandusminister Juhan Parts andis Äripäevale selgitusi erimeelsusi tekitanud Tallinna-Tartu maantee ehituse rahastamisskeemide kohta.

Jõus on eelmise valitsuse tehtud otsus, et Tallinna-Tartu maantee ehitust tuleb rahastada väljaspool aktsiisi. Meie arusaam on, et selle suure projekti arvel ei tohi kaotada muu teedevõrk. Kui sinna investeeringud ei kasva, läheb nende seisukord aina hullemaks.

Rahandusministeerium tuli välja ideega, et on olemas kassareservid, mis on kogunenud eelnevate aastate eelarveülejääkidega. Võtame raha sealt ja maksame pärast kütuseaktsiisist tagasi. Tegemist on sildfinantseeringu, mitte laenuga.

Me saame efektiivset tempot hoida, sest mida lühema perioodiga me ehitame, seda parema hinnaga me ta kätte saame ja saame kasutada ökonoomset raha. Tegemist on lihtsa optimeerimisülesandega.

Valitsuse määruses on fikseeritud number 4,8 miljardit. Kuni Mäoni 2,5 kuni 3 miljardit. Mäost Tartuni toimuks ehitus pärast aastat 2012. Selle küsimuse juurde peab tulema siis, kui tee on Mäoni valmis, sest me ei tea, mida teevad selleks ajaks ehitushinnad.

Muu teedevõrk peab arenema tõusvas trendis ja sellest ei ole mul majandusministrina võimalik taganeda. Kui võtta aktsiisist jupikaupa raha Tallinna-Tartu maantee jaoks, siis tuleks seda hakata ajatama. See ei ole nii lihtne, et vaatad eelarvest - 2008 laekub aktsiisi rohkem kui 2007, paneme selle Tallinna-Tartu maantee peale. 2008 ei ole meil vaja lisaraha selle objekti jaoks, see raha on olemas ja käivad ettevalmistustööd. Raha tuleb suunata siis, kui seda reaalselt vaja on, ehk alates aastast 2010.

Paar miljardit ei vii nõudluse-pakkumise vahekorda paigast ära. Aga kui on ette teada, et iga aasta tuleb see miljard ära kulutada, siis ehitaja ju teab, et ma olen sundolukorras, ja hoopis see viib hinnad üles. Me peame olema paindlikud. Meil tuleb rahastamist juhtida nii, et saaksime kõige ökonoomsema ja efektiivsema tulemuse. Praegu käib nagu propagandasõda: Parts tahab laenu võtta, ma ei lase laenu võtta. Parts ei taha laenu võtta. See on demagoogia. Me optimeerime rahavoogu.

Reformierakond tahab näidata, et aetakse konservatiivset majanduspoliitikat. Keegi ei vaidle konservatiivse eelarvepoliitika vastu ega taha eelarvet tasakaalust välja viia. Me ei saa rääkida eelarve tasakaalust väljaviimisest ühe aasta lõikes, kui tegemist on projektiga, mis kestab aastaid. Kas keegi täna teab, milline on majandus 2009. aasta lõpus? Ei tea.

Aga kas me seda teame, et Tallinna-Tartu mnt tuleb valmis ehitada? Teame.

No teeme siis seda.

Me peame otsima kompromissi.

Mina ei ole nõus sellega, mida majandusministeerium on pakkunud.

Ei ole mõtet viidata eelmise valitsuse materjalidele, sest olukord on praegu teine. Me langetasime poliitilise otsuse tõsta hüppeliselt kütuseaktsiisi määra ja on patt mõelda täiendavatele laenudele.

Iga inimene, kes on koolis matemaatikatunnis käinud, saab aru, et see mõjutab eelarve tasakaalu.

Rahandusminister eitab praegustes oludes seda võimalust.

Ma arvan, et majandusministeerium on aru saanud, et kassareservi kasutamine on eelarve tasakaalu küsimus. Lepime kokku niikuinii. Alati oleme leppinud.

Võtta aktsiisist ära seda raha, mis on mõeldud teedevõrgu korrashoiuks ja arendamiseks, ei ole hea mõte. Kruusateedelt on meil kruus põhjani ära kulunud, asfaltkatted on kohutavalt vanad. Kui sinna raha juurde ei tule, on see väga paha. Miljard on umbes kolmandik, mis teede säilitusremondiks igal aastal läheb. See miljard aktsiisist on liiga palju.

Tallinna-Tartu maantee on riigi jaoks niivõrd tähtis ja vajalik, et seda teiste maakondade arvel jupikaupa ehitada ei ole õige. Eestis on üle 100 teedeehitusega tegeleva ettevõtte ja nad suudavad selle ära teha küll.