Jaamud ehitavad mereäärse elurajooni

Kadi Heinsalu 28. november 2007, 00:00

Lohusalus Keila vallas on edenemas piirkonna seni suurim arendusprojekt. Ligi 20 suurele krundile kerkivad villad. Omanike seas on Viimsi spaa üks omanik Peeter Kukk, advokaat Raivo Laus, ka vendade Alvar ja Viljar Jaamu ja Äripanga suuromaniku Andrei Žukoviga seotud firmad. Kuigi krundid ulatuvad mereni, jäävad majad merest sada meetrit eemale, kuna veepiiri erandit arendusega ei taotletud.

Alvar Jaamu ostis 43hektarilise maa keskkonnaministeeriumi oksjonilt 2002. aastal napilt enne, kui riik oleks ala Natura 2000 valikusse võtnud. Kohe kõrvalt algabki Natura ala, kuhu ei tohi midagi ehitada. Lisaks elamukruntidele on ootel Äripangale kuuluvad kaks suurt ärimaad ja üks sotsiaalmaa, kuhu näiteks hotell teha, räägib Jaamu. Elamuid vald sinna juurde ei luba.

Maa müük toimus kiiresti. "Tint vallavanem Tiit Mae allkirjalt ei jõudnud kuivadagi, kui juba ilmus kuulutus," meenutab Keila praegune vallavanem Kadri Kreisman.

Jaamu eest osales oksjonil Eduard Tinn, filosoofiaprofessor ja endine üleliiduline karatejuht. Alvar Jaamut tutvustas talle üks ühine tuttav. "Tal oli vaja kedagi, kel oli firma ja sissemaksuks anda 300 000 krooni," sõnab Tinn.

Lohusalu maa oli ainus tükk, mille keskkonnaministeerium või maa-amet 2001. aastal müüki pani. Oksjon toimus maa-ameti saalis 2002. aasta jaanuaris. Kohal oli 7-8 pakkujat, teiste hulgas aasta hiljem Riigi Kinnisvaralt seal pansionaadi koos maaga ostnud AS Esmar (üks omanikke ärimees Toomas Tool - toim). Tool ja teised jäid pika ninaga, kuna maa võttis Rendmark Kinnisvaraarenduse OÜ nimel kätt tõstnud Eduard Tinn 12,3 miljoni krooniga. Alghind oli 8,7 miljonit krooni.

Enda sõnul veregruppide mittesobivuse tõttu Jaamust lahkunud Tinn räägib, et müük oli Jaamule teada juba enne kuulutuste ilmumist ja oli ette otsustatud, et maa saavad nemad. "Mul oli lubatud pakkuda kuni 15 miljoni kroonini," sõnab Tinn. Sama suures summas oli ka rahabroneering Äripangast, hilisem laen ja panga hüpoteek kinnistutele. Hiljem liikus Rendmark Kinnisvaraarendus koos osa maaga Tinnilt Äripangale ja mullu vendade Jaamude kätte. Osa maad jäi Äripangale.

Kust Jaamu maast teadis, Tinn ei tea. "Ta elas sel ajal loogal," sõnab ta. Keila vallavanem oli siis Tiit Mae, kes mullu ise müüs Äripangale maatüki Laulasmaal, mille tema perefirma Piibelehe Kinnisvara oli varem ühelt naiselt ostnud.

Keskkonnaministeeriumi juhtis 2002. aastal reformierakondlane Heiki Kranich ja maa-ametit Kalev Kangur. Tinni sõnul ei ole talle teada nende sõprus Jaamuga, küll oli Jaamu sõber Žukoviga. Praegu Silmeti heaks töötav Kangur jäetud vestlusesoovile ei vastanud.

Vennad Jaamud on endise Peoleo (nüüd hotell Salzburg) ja ühe uue hoiu-laenuühistu omanikud. Viljar Jaamu juhtis veel hiljuti EASi. Alvar Jaamu ütles üleeile, et Eduard Tinni ei maksa uskuda. Tema sõnul leidis info kinnistu kohta üks sõber internetist. "Tinn sattus tehingusse juhuslikult, sest sõber vussis midagi ära ja oli vaja kiiresti asendust."

Žukov töötab pärast seda, kui finantsinspektsioon keelas tal 2006. aastal väidetava rahapesukahtluse tõttu Äripanga juhatuses töötada, pangas arendusdirektorina. Rahapesukahtlusest loobus politsei süüdistuseta, kuid keeld panga juhatuses töötada kestab. Žukov sõnas eile, et pank on laenu tagasi saanud ja projektist väljunud. Žukovile jäid krundid läbi teiste firmade ja tema advokaadi sõnul on tal kavas sinna maja ehitada.

Endine keskkonnaminister Heiki Kranich ei mäleta Lohusalu maatüki müüki, ehkki tegemist oli ainsa ministeeriumi poolt müüki pandud maaga aastal 2001. Tema sõnul müüdi sellal maad riigikassa täitmiseks.

"Riigile kuuluvaid maid müüdi, kuna eelarves oli tulude rida ja see oli vaja täita," sõnab Kranich. Ta lisab, et ju siis oli kehv töö, kui 2001. aastal vaid üks maa müüki pandi. Kranichi sõnul oli 12 mln krooni tollaste hindade juures hea raha ja ilmselt siis riigil oli seda tarvis. Tollal polnud tema sõnul ka riigimaade reservi, see alles kujunes. Mis maad müüki panna, sõltus sellest, mis parajasti riigi omandis oli, mis oli jõutud katastrinumbriga varustada.

See Lohusalu maatükk kanti kinnistusraamatusse veebruaris 2002, kaks nädalat pärast oksjonit ja liikus kohe Alvar Jaamu firma kätte edasi.

Kes täpselt müügi algatas, jääb segaseks. Keskkonnaministeeriumist öeldi eile, pärast kahepäevast otsimist, et sealt algatust või käskkirja ei tulnud. Maa-amet jällegi teatas, et käskkiri maa müügi kohta tuli just ministeeriumist.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:12
Otsi:

Ava täpsem otsing