Pika tänava korteritehing sai lõpliku pitseri 11. septembril korteriomandi kinnistamise näol. Lõppevat aastat võib Ahlberg pidada kordaläinuks, sest ta ei pea talle meeldinud korteris enam külas käima, vaid saab avalikult nautida vanalinnas paikneva kinnisvara omaniku staatust.
Põhjust, miks Ahlberg tahtis Pika tänava majas elamise fakti suure saladuskatte all hoida, tuleb otsida linnaga sõlmitud üürilepingust, mille järgi oli sundüürnik Jaamal eluruumi allkasutusse andmine keelatud.
Ahlberg ise ei soovinud korteri omandamise tagamaid Äripäevale valgustada. "Minu jaoks on see asi lõpetatud," ütles ta Äripäevale kolmapäeval ja pani telefonitoru ära.
Vanalinna kortereid sundüürnikele jaganud komisjoni töös osalenud Ahlbergi jaoks lõppes korteritehingute saaga õnnelikult.
Tehingut uurinud politsei kuriteotunnuseid ei tuvastanud. Ahlberg sai endale sundüürnikule mõeldud korteri. Ja mis kõige tähtsam, ka korteri ostuhind oli ostjale tõenäoliselt soodne - kinnistusraamatust selgub, et miljonikorteri soetas linnaametnik Ahlberg hüpoteeki seadmata.
Õnneliku lõpu ootel on aga veel teinegi aukartustäratava ajalooga 18. sajandil valminud rokokoostiilis Pikk tänav 41 asuva hoone korter. See korter on samuti tänu kinnistamisotsusele nüüd ostu-müügikõlblikuks saanud.