Läti seab kokku uut valitsust

Siiski loodab Läti keskpanga juht Ilmars Rimsevics, et koostöö uue valitsusega tuleb keerulise majandusolukorra lahendamisel tulemuslikum.

Neli endise võimukoalitsiooni parteid - Rahvaerakond, Läti Esimene Partei, Roheliste ja Põllumeeste Liit ning Isamaale ja Vabadusele - teatasid läinud nädalal, et on valmis minema valitsusse, mida juhiks rahvaerakondlane Edgars Zalans, lahkuva valitsuse regionaalminister.

Koalitsiooni on oodatud ka ekspeaministri Einars Repše partei Uus Aeg, mis aga teatas, et Zalansit eelistades toetaks president Valdis Zatlers vana valitsuse kursi jätkumist.

Peaks president aga toetama näiteks Uue Aja peaministrikandidaati - endist rahandusministrit Valdis Dombovskist, ei pruugi see valik parlamendis toetust leida.

Homseks peavad kõik kandidaadid esitama presidendile oma nägemuse valitsuse ees seisvatest ülesannetest.

Läti keskpanga juht heidab Aigars Kalvitise tagasi astunud valitsusele kõige enam ette seda, et keskpanga nõuandeid ei võetud õigel ajal kuulda. "Hoiatasime majanduse ülekuumenemise eest juba 2004. ja 2005. aastal… kuid keskpanka vaadati nagu peole saabunud politseinikku - inimesed ei olnud valmis pidu katkestama," ütles Rimsevics ajalehele Financial Times antud intervjuus. "Lõpuks on siiski vigu tunnistatud," lisas ta.

Uuelt valitsuselt ootab keskpank rangemat eelarvepoliitikat, mis seaks riigieelarves 1% asemel SKPst eesmärgiks 2% ülejääki, ja leplikumat suhtumist välistööjõu importi. See pidurdaks ehk täna juba 30% suurust palgainflatsiooni. Ka kordas Rimsevics, et mingeid lati devalveerimisplaane keskpangal pole. See oleks "mürk, mitte lahendus", ütles ta.

Mõõdukust lubavad ka Läti ja teiste Balti riikide laenupidu rahastanud välispangad. "Tänases olukorras ei rõhu me enam laenuportfelli suurendamisele, vaid stimuleerime säästmist," ütles Rootsi majanduslehele Dagens Industri Swedbanki juht Jan Lidén.

Swedbanki laenukasv Balti riikides aeglustub tänavu 35 protsendile läinud aasta 60 protsendilt. "Tuleval aastal on kasv veelgi väiksem," ütles Lidén. Ta rõhutas, et "ükski huvigrupp Balti riikides ei ole huvitatud devalveerimisest" ning et piirkonda on tuldud pika perspektiiviga.

Parex Banka kaasomaniku Valeri Kargini sõnul sõltub Läti majanduse pehme maandumine just välispankadest. "Kolm suurimat panka mõjutavad majandust rohkem kui valitsuse tegevus," ütles ta agentuurile Bloomberg. Läti viiest suurimast pangast on neli välisomanduses, kontrollides 63% laenuturust.

Äsja Stockholmis Rootsi pangajuhtidega kohtunud Rimsevics on veendunud, et pangad jätkavad Läti jooksevkonto defitsiidi rahastamist. "Kuni see kestab, ei näe ma majandusele mingit ohtu," ütles ta. "Lätist lahkudes jääksid pangad ilma nii oma rahast kui reputatsioonist," ütles Rimsevics.