• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 18.12.07, 15:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EL: puhas viin on vaid teraviljast ja kartulist toodetud jook

Eile, 17. detsembril, kiideti Euroopa Liidus heaks määrus, millega võib viinaks nimetada vaid kartulist ja teraviljast valmistatud jooke.
Eesti on antud määruse puhul eeltööd teinud ning oma positsioone kaitsnud alates 2004. aastast. Eesti seisukohad määruse eelnõu kohta kiideti heaks 26. jaanuari 2006. aasta vabariigi valitsuse istungil, milles sisaldus ka positsioon viina definitsiooni kohta, teatas põllumajandusministeerium.
Varasemalt võis viina toota kõikidest põllumajanduslikku päritolu toorainetest ja tooraine märkimine ei olnud kohustuslik. Uue piiritusjookide määruse eelnõu järgi peavad mitte-traditsioonilise tooraine kasutajad tooraine nime märkima etiketile järgides horisontaalseid märgistamisreegleid. Kui viina toodetakse kartulist või teraviljast valmistatud piiritusest, siis toorainet etiketile eraldi märkima ei pea.
Lähtuvalt eelpool toodust saab kompromissi lugeda traditsioonilise viina kaitsmise protsessis oluliseks sammuks, millega mittenõustumine kahjustanuks viinatootmise traditsioone.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 26 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele