Vabalt valitavad ained aitaksid hiljem õige töö leida

Enamik Eesti koolidest ei võimalda õpilastele vaba õppekava, see tähendab, et õppimiseks ei saa õpilane aineid ise valida, vaid kõik peavad omandama kindlad teadmised kohustuslikes õppeainetes. Kõiki õpilasi ei saa aga huvitada ühed ja samad õppeained. Noorte jaoks on tuleviku planeerimine väga raske ning ehk muudaksid vabalt valitavad ained olukorra kergemaks. Küsimusele, mida arvavad vabaainetest ja kehtivast koolisüsteemist Eesti noored, püüdsin vastust leida kolme erineva kooli gümnasistidega vesteldes.

Rocca al Mare kooli õpilane Elis Ojaperv on rahul, et saab igal perioodil valida 50 õppeaine vahel.

Valikainete süsteem kehtib terve gümnaasiumi vältel ning valitud aine hõlmab viis õppetundi nädalas ühe perioodi jooksul. Igal perioodil peavad õpilased valima uue õppeaine, seega saab iga gümnasist enne kooli lõpetamist end proovile panna tervelt 11 erinevas aines. Valikainete hulka kuuluvad näiteks gastronoomia, loogika, filmiajalugu, valmistumine teatud õppeaines lõpueksamiks ja palju muud.

Anniriin Salutee käib Saue Gümnaasiumis ning ka tema pooldab vabalt valitavaid aineid alates kümnendast klassist.

"Gümnaasiumis peaks inimesel olema välja kujunenud tugevamad küljed ja eelistused," põhjendas tüdruk oma arvamust. Matemaatika ning eesti keel peaksid siiski ka gümnaasiumis kohustuslikud olema. Anniriin moodustaks endale hea meelega ise ülejäänud õppekava. Kool peaks määrama õppetundide arvu ning õpilased valiksid ained, mis neile sobivad, milles nad tugevad on, või mis neid lihtsalt huvitavad. "Nii ei raiskaks keegi mõttetult aega millegi raske ja vastumeelse õppimisele ning koolis oleks huvitavam käia," hindab Anniriin olukorda.

Praeguses koolisüsteemis on tüdruku meelest liiga vähe praktilist poolt ning palju teooriat.

Näiteks võiks Anniriini meelest füüsikatundides rohkem katseid teha, selle asemel, et tuimalt valemeid tuupida. Ei ole ju vale abiturientide seas levinud nali, et bioloogiatundides õpitakse kõikvõimalikke keerulisi nähtusi geenitehnoloogiani välja, aga kui on vaja metsas söögiseeni mürgistest eristada, jääb enamik gümnasiste hätta.

Autor: Maarja Kell