Kuum asfalt aitab raha kokku hoida

Hollandi ettevõte Ooms Avenhorn Holding BV on leidnud, et nii ei pea see enam olema. Parkimisplatse ja sõiduteid saaks ju kasutada näiteks majade ja kontorite kütmiseks, kirjutas AP.

Globaalne soojenemine muutub aasta-aastalt teravamaks probleemiks ning kõikvõimalikud viisid energiat kokku hoida või kasutada ära tõusnud õhutemperatuure tunduvad täna palju mõistlikumad kui kümme aastat tagasi, mil selline idee esmakordselt välja käidi.

200-meetriselt teelõigult ja väikselt parkimisplatsilt kogutud päikeseenergia aitab kütta 70 korteriga neljakordset maja Avenhornis Hollandi põhjaosas. Läheduses paiknevas Hoorni linnas asuvat tööstusparki aitab aga talvel soojana hoida umbes 4000 ruutmeetrise pindalaga sillutise alla paigutatud torustik, milles ringlevat vett Päike suvel soojendab. Sarnane süsteem on kasutusel ka ühes Hollandi õhujõudude baasis, kus hoovõturaja alla paigutatud veetorud toodavad sooja lennukiangaarile.

Kui see on võimalik küllaltki pilvise kliimaga Hollandis, siis madalamatel laiustel, kus selged ilmad tavalisemad, peaks loodud süsteemist veel palju enam kasu olema.

Antud meetod on üks ebaharilikematest päikeseenergia kasutamise viisidest. Tavalisemad lahendused on päikesevalgust elektrienergiaks muundavad päikesepaneelid ning peeglid, mis koguvad päikeseenergia ühele metallsilindrile, kuumutades niimoodi selles ringlevat vett.

Päikeseenergiat on inimkonna kasutuses külluses. See ei lõpe enne miljardeid aastaid ning pole karta, et nõudlus pakkumist ületada suudaks. Päike saadab Maale ühes tunnis enam energiat, kui inimesed suudaks kulutada terve aastaga. Ometi kasutatakse päikeseenergiat väga vähe – see moodustab kõigest 0,04 protsenti maailma kogu elektrienergia toodangust.

Põhjuseks on peamiselt päikesekiirgusest toodetud elektri kõrge hind ning päikesepaneelide madal efektiivsus, kuid päikeseenergia propageerijate sõul on see lähiajal muutumas.

Teistel taastuvatel energiaallikatel on olulised piirangud. Tuuleenergia kasutamiseks peab tegemist olema piisavalt tuulise piirkonnaga, loodete energiat saab kasutada vaid teatud kohtades rannikul, hüdroenergia vajab suure languga jõgesid ning ehitada tuleb palju vaidlusi tekitavaid tamme, biokütused aga võtavad ära põllumaa toiduks kasvatatavailt kultuuridelt ning ajavad üles toiduainete hinnad.

„Päike aga on kõikjal,” ütles Patrick Mazza Seattle’i kliimalahenduste konsultatsioonigrupist. „Võrreldes kõigi teiste taastuvate energialiikidega on päikeseenergia kasutusvõimalused kõige suuremad.”

Oomsi lahendus seisneb asfaltkatte all olevais painduvates torudes, milles voolab vesi. Soojenenud vesi juhitakse konstantse temperatuuriga maa-alustesse veelademetesse temperatuuriga 20 °C. Mitmeid kuid hiljem talvel pumbatakse vesi taas tee alla paigutatud torudesse, et hoida teid jäätumast. Ehkki see süsteem teeb tee-ehituse kallimaks, pikendab ta teede ja sildade eluiga, vähendab nende hooldamise kulusid ning lisaks aitab vältida libedast teest põhjustatud õnnetusi.

Sama süsteemi abil saab pumbata ka külma vett maa alt majadesse paigutatud torustikku, et aidata neid palavatel suvepäevadel jahutada.

„Me avastasime, et kogume suvel rohkem energiat kui talvel ära kulutada jõuame ning otsustasime seetõttu kasutada ülejääki hoonete kütmiseks,” ütles üks Oomsti juhte Lex van Zaane.

„Maa alt välja pumbatud 20-kraadine vesi ei ole piisavalt soe, et puhtalt sellega maju kütta, mistõttu tuleb teda täiendavalt elektri abil kuumutada, kuid see on ikkagi oluliselt parem kui kasutada täiesti külma vett,” ütles Zaane. Paigaldamine maksab kaks korda rohkem kui tavaline gaasiküte, kuid energiat kulub edaspidi poole vähem. See aga tähendab oluliselt odavamaid küttekulusid ning väiksemat süsinikusaastet.