• OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,27%6 051,97
  • DOW 30−0,5%44 368,56
  • Nasdaq 0,03%19 649,95
  • FTSE 1000,34%8 807,44
  • Nikkei 2251,28%39 461,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%98,08
  • OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,27%6 051,97
  • DOW 30−0,5%44 368,56
  • Nasdaq 0,03%19 649,95
  • FTSE 1000,34%8 807,44
  • Nikkei 2251,28%39 461,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%98,08
  • 11.01.08, 12:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pankade käes on 12 miljardit eestlaste pensioniraha

Kohustusliku kogumispensioni ehk teise samba pensionifondide kogumaht kasvas eelmise aastaga 7,5 miljardilt 11 miljardi kroonini, teatas väärtpaberikeskus.
Täiendava kogumispensioni (III samba) fondidesse investeerimine tegi möödunud aastal rekordi, fondide maht tõusis aastaga 343 miljoni krooni võrra 1,1 miljardi kroonini.
Kohustusliku kogumispensioniga (II sammas) liitunute arv kasvas 2007. aastal 519 726-lt inimeselt 554 353-ni. Kogumispensioni fondide keskmist tootlust peegeldav EPI indeks tõusis 2007. aastaga 5,6% 145,67 punktilt 154,32 punktile.
Koos aastavahetusega said selleks soovi avaldanud isikud alustada kohustusliku kogumispensioni kogumist uude fondi ning soovi korral uude fondi tõsta ka seni kogutu. Sissemakseid suunas eelmisel aastal uude fondi 42 902 investorit (2006. aastal 35 129) ning osakuid vahetas 13 000 investorit (2006. aastal 8 152). Pensionifondi vahetajate seas oli kõige populaarsem Hansa Pensionifond K3.
Kõige rohkem, 218 330 investorit, on kohustuslikul pensionifondil Hansa Pensionifond K3 (2007. aasta alguses 192 057). Talle järgneb SEB Progressiivne Pensionifond 143 814 investoriga ja kõige vähem investoreid on Pensionifondil LHV Kvaliteetsed Võlakirjad (756).
Lisaks fondide mahule kasvas jõudsalt ka täiendava kogumispensioni klientide arv 25 107 investorilt 2006. a lõpus enam kui 42 000 investorini 2007. a lõpus. Fondide lõikes on kõige rohkem täiendava kogumispensioni kliente Hansa Pensionifondil V3. Hansa Pensionifondi V3 klientide arv on iga aastaga kahekordistunud. Kui 2006. aasta lõpuks oli Hansa Pensionifond V3-l osakuomanikke kokku 11 000, siis 2007. aasta lõpuks kasvas see arv 21 000-ni. Osakuomanike arvu poolest järgneb SEB Ühispanga Aktiivne Pensionifond (8 363 osakuomanikku).
"Eesti Väärtpaberikeskuse statistika põhjal on heameel tõdeda, et eestimaalaste investeerimisaktiivsus näitab jätkuvat tõusuteed. Jätkuvalt pööratakse suurt tähelepanu pikaajalistele investeeringutele ning oma vanaduspõlve kindlustamisele. Kuna suurem osa tööealisest elanikkonnast on juba kohustusliku kogumispensioniga liitunud, siis sagenesid möödunud aastal teise samba fondide vahetamisega seotud tehingud. Stabiilselt suurt kasvu näitas 2007. aastal investeerimine vabatahtlikesse e. kolmanda samba pensionifondidesse – vabatahtlike pensionifondide investorite arv kasvas nii 2006. kui 2007. aastal eelneva perioodiga võrreldes ligikaudu 70% võrra," ütles Eesti Väärtpaberikeskuse tegevjuht Kristel Johanson.

Seotud lood

Uudised
  • 11.01.08, 12:29
Pärijad said mullu 7 miljonit krooni pensioniraha
Pensionifondidest võeti 2007. aastal pärandusena välja 7,06 miljonit krooni, keskmine välja võetud summa oli mullu 8700 krooni ning seda võimalust kasutas 812 inimest.
Uudised
  • 24.01.08, 10:00
Jõukamad eestlased panid raha LHV agressiivsesse pensionifondi
Maksu- ja tolliameti avalikustatud statistikast selgub, et suurima keskmise sissetulekuga on inimesed, kes on omale II samba pensionifondiks valinud LHV Uued Turud.
  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 15:17
Einar Laagriküll: miks me ei tohi küberturvalisuse taustal unustada füüsilist turvalisust?
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele