OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,08

OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,08

14.01.08, 15:34

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vare: Eesti sai tulevikuriigil Hiinal sabast kinni

Transiidiekspert Raivo Vare näeb Hiina sadama Ninbo ja Muuga sadama vahel sõlmitavas lepingus ainult positiivseid külgi, Tallinna sadama kaubamavoogude arv võib seeläbi hüppeliselt kasvada.

Delovõe Vedomosti

Kuid küsimus on tema sõnul selles, kes hakkab sadamat ehitama?

Ninbo on Hiina suurim sadam ning suuruselt neljas sadam maailmas. "Lepingu sõlmimise peamine pluss on see, et tekib otseühenduse võimalus," ütles Vare dv.ee-le.

"Kui varem sõitsid laevad ümber India ja randusid oma lastiga suurtes sadamates, näiteks Hamburgis, sealt aga viisid teised laevad lasti väiksematesse sadamatesse, siis nüüd tekib võimalus sõita kogu kaubaga otse Eestisse. "See tähendab, laevad tulevad otse siia. Majanduslikult on see meile kasulik," seletas Vare.

Tema sõnul lähevad kaubad sealt edasi Venemaale ja teistesse Balti riikidesse. Tänu lepingule võib kaubavoog Tallinna sadamas kasvada kuni miljoni TEU konteinerini aastas.

Uue terminali ehitamiseks korraldatakse üleeuroopaline vähempakkumine. Seega küsimus, kes hakkab ehitama sadamat, on sellel kevadel transiidi valdkonnas peamine. Investeeringud terminali ehitamisse võivad moodustada umbes 220-300 miljonit dollarit (2,3-3,2 mld kr). Tõsi küll, Vare sõnul selgub projekti lõppmaksumus pärast vähempakkumise võitjat.

Maailmas kasutatakse üha enam konteinervedusid, sealjuures kasvab pidevalt ka Hiina ekspordi osakaal, mis moodustab juba praegu 40% kogu maailmaekspordist. "Konteinervedude osa pidevalt kasvab, mis teeb antud äri väga perspektiivikaks," seletab Vare.

Kohalikust transiidist rääkides näeb olukord välja järgmine: „Venemaa püüab aina rohkem suunata kaubavood oma sadamatesse. Selleks on olemas teatud makromajanduslikud põhjused. Kusjuures, need sadamad asuvad regioonides, kus mingit muud äritegevust ei toimu. Seetõttu on see Venemale regionaalpoliitika vaatenurgast kasulik . Pealegi, imporditavate ja eksporditavate kaupade voog on nii suur, et Venemaa tuleb vaevalt üksinda sellega toime," teatab Vare.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on öelnud, et pärast selle lepingu sõlmimist tekib Eestil otseühendus kõige kiiremini kasvava regiooniga maailmas – Hiinaga.

Delovõe Vedomosti

Seotud lood

Uudised

18.12.07, 07:32

Siff ja Kanajev müüsid Muuga rahamasina

Endel Siff ja Anatoli Kanajev müüsid ligi miljardi krooni eest osaluse Pakterminalis, mis on oma loomise algusest tänaseni maksnud omanikele ligi 5 miljardit krooni dividende.

Uudised

11.01.08, 16:48

Muuga sadamast saab Hiina kaupade jaotuskeskus

Täna allkirjastasid Tallinna Sadam ja Ningbo sadam koostööleppe uue konteinerterminali ja ühtlasi Hiina kaupade jaotuskeskuse rajamiseks Muuga sadamasse.

Uudised

14.01.08, 18:00

Tallinna Sadam: Hiina eksperdid tulevad Eestisse appi

Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand ütles venekeelsele majandusuudiste portaalile dv.ee, et Muuga ja Ningbo sadama koostöö edenedes hakkavad siin käima Hiina eksperdid.

Sisuturundus

18.09.24, 18:11

Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?

USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.