Euroopa Parlament kiitis teisel lugemisel
heaks tarbijakrediidi direktiivi eelnõu. Direktiivi eesmärk on ühtlustada
tarbijakrediiti puudutavad küsimused mitmes olulises valdkonnas.
Direktiivi eesmärk on ühtlustada tarbijalaenude turg, mille koguväärtus Euroopa Liidus on üle 800 miljardi euro. Euroopa Parlamendi saadik Katrin Saks, kes osaleb parlamendi siseturu ja tarbijakaitse komisjoni töös, arvas, et kuigi piiriüleseid lepinguid on seni alla ühe protsendi, võib selles näha olulist sammu piiriülese tarbijakrediidituru arendamisel.
Direktiiv harmoniseerib seadused lepingueelse ja lepingus sisalduva teabe kohta ning laenu ennetähtaegse tagasimakse tingimused, teatas Euroopa Parlamendi liige sotsiaaldemokraat Katrin Saks.
Samuti on direktiivi eesmärgiks parandada tarbijakaitset tarbijalaenude vallas. Direktiiv tagab ühtsed õigused informatsioonile laenuvõtjale igal pool Euroopa Liidus. Nii saab laenuvõtja võrrelda pakkumisi ka teistest liikmesriikidest. "Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmena toetan direktiivi, mis parandab tarbijakaitse taset, tagades parema informatsiooni laenuvõtjale," kinnitas Saks.
Saks on mures, et praeguses majanduskliimas on märgata, et paljud inimesed nii Eestis kui teistes EL liikmesriikides on makseraskustes. Hüpoteeklaenusid makstakse mõnel pool Euroopas, sealhulgas ka Eestis tagasi väikelaenusid võttes. "Ajakirjanduse andmetel maksab Inglismaal näiteks üle miljoni majapidamise oma majalaenu tagasi krediitkaarte kasutades. See aga pole mitte mingil juhul jätkusuutlik", lisas Saks.
"Üks direktiivi peamistest eesmärkidest ongi tarbijat kaitsta liiga suurte laenukohustuste võtmise eest. Laenuandja peab rohkem uurima laenuvõtja maksevõimet ja laenuandja poolt antav info peab olema piisav, et laenuvõtja saaks võtta otsuse laenu kohta, mis vastab tema võimetele," kinnitas Saks.
Saks lisas, et samuti laiendati direktiivi kohaldamisala eesmärgiga hõlmata võimalikult suur osa väikelaenude turust Euroopa Liidus. Praeguse seisuga on kohaldamise alammääraks laenud suurusega 200 eurot.
Seotud lood
Eestis satuvad laenuohvriteks peamiselt
vaimupuude ja psüühikahäiretega inimesed, vahendas ajakirjanik Krista Taim hetk
tagasi Vikerraadio saates Reporteritund.
Eesti Panga andmeil kasvas detsembris
eraisikute laenuportfelli koondmaht 1,25 miljardi krooni võrra, mis on madalaim
kasv pärast 2005. aasta märtsi.
Freedom Holding Corp. (FRHC) 2025. eelarveaasta kolmanda kvartali tulud kasvasid aastases võrdluses 57 protsenti ja ettevõte saavutas rekordilise turukapitalisatsiooni 9 miljardit dollarit.