Ka kripol on mobiilikõnede eristuste tellimine keeruline

Nii lasus laitmatu minevikuga 55aastasel pereemal Ljubov Volkoval umbes kuu aega, detsembri keskpaigast jaanuari keskpaigani kahtlus, et ta kasutab röövitud mobiiltelefoni. Naine kutsuti uurija juurde, kes väitis, et ta võtvat ühest mobiiltelefonist SIM-kaarti välja ja asetavat ümber teise, röövitud telefoni, millega aeg-ajalt helistab. Telefon olevat jõhkralt röövitud mullu novembri lõpus ühelt tallinlaselt Koplis.

Volkova võinuks kiiresti tõestada, et juhtunud on eksitus ja teda seostatakse alusetult kellegi teise poolt tehtud telefonikõnedega, kui ta saanuks telefonikompaniilt Elisa kõnedeeristuse koos IMEI-koodiga (International Mobile Equipment Identity). Selle puhul on tegemist telefoni individuaalse nn seerianumbriga, mille järgi sidevõrk telefoni ja kliendi "ära tunneb". Seega saanuks ta IMEI-koodiga tõestada, et kasutas ainult enda isiklikku, juba 6 aastat kasutuses olnud mobiiltelefoni, mitte aga seda, mis oli tänaval röövitud ja millega teda alusetult seostati. Kuid Elisa ei olnud talle veel mitu nädalat pärast sooviavaldust kõnedeeristust andnud.

Den za Dnjom-ile põhjendas Elisa pressiesindaja Regina Salmu, et oma klientidele antakse kõnedeeristus koos IMEI-ga ainult siis, kui klient kirjutab selleks sooviavalduse politseile ja politsei siis omakorda neilt seda küsib. Samas jääb arusaamatuks, miks kaitstakse kliendi eest tema enda isiklikke andmeid, sest IMEI kood on kirjas tema telefoni sees, ja ka seda teab klient ju isegi hästi, kus, millal ja kellele ta oma kõned on teinud. Salmu põhjendas, et vastavalt andmekaitseseadusele ei saa telefonikompanii aga teisiti käituda, sest andmeid kaitstakse telefonikompanii enda töötaja eest, kes kõneeristusi välja andes võib tahes või tahtmatult näha näiteks kohti, kust on helistatud. Seega jäi telefonikompanii ootama Volkova avaldust, mis pidanuks politsei kaudu neile laekuma. Samas ei osanud Volkova ise aimatagi, et kõnedeeristuse saamine on nii keeruline.

Selle juhtumi põhjal teeb Den za Dnjom järelduse, et politseiriigist ollakse veel üsna kaugel, kui ühe pereema telefonikasutusest arusaamine politsei jaoks nii aegaviitvaks on muudetud. Jääb üle ka järeldada, et kui politsei uurib mõne tõsise kurjategija tegusid, tuleb tal uurimisaluselt võtta kirjalik avaldus, et too lubaks oma mobiilkõnede eristust koos IMEI-koodiga välja võtta. Samas võib uurimisalune pidada seda ka isikuvabaduse jämedaks rikkumiseks ja üldse keelduda luba andmast.

Prokuratuurist aga teatati, et Volkova sidumine tänavarööviga oligi ennatlik. "Kuna kriminaalmenetluse käigus selgus, et pr Volkova mobiiltelefon ei ole saadud kõnealuse röövimise tulemusena, puudub õiguskaitseorganitel alus ja vajadus jätkata tema kasutuses oleva mobiiltelefoni päritolu kontrollimist," märkis Põhja ringkonnaprokurör Natalia Miilvee.