45% siseturistidest tegeleb meelsasti
aktiivsete harrastustega ning täispaketi matkakorraldajalt eelistab osta vaid
8%, selgus EASi turismiarenduskeskus tellitud uuringust.
53% aktiivsete harrastustega tegelejaist korraldab ise oma reisi ja kasutab selle juures ka oma varustust. Teisel kohal on moodus, kus reisi korraldavad sõbrad või töökaaslased (16%). 10% korraldab oma reisi ise, kuid rendib harrastusteks vajaliku varustuse. Täispaketi matkakorraldajalt eelistab osta vaid 8%.
Aktiivsetest harrastustest olid populaarsemad jalgsi matkamine (40%), jalgrattasõit (38%) ja taliharrastused (38%). Suhteliselt palju tegeldi ka vesiharrastustega: veematkamist kanuu, paadi või süstaga oli harrastanud 20% reisinutest, muudest veega seotud harrastustest (nt purjetamine, surfamine) oli osa võtnud 11% reisinutest.
Eelmisel aastal käis Eestis väljaspool oma maakonda vaba aja reisil ligi 2/3 Eesti elanikest. Kõige aktiivsemad reisijad olid 15-39aastased inimesed, kellest käis sisereisil kolmveerand. 97% sisereisil käinutest osalesid loodusega seotud tegevustega.
Need, kes olid kokku puutunud aktiivsete harrastuste teenuseid pakkuvate firmadega või varustuse rentimisega, hindasid nende kvaliteeti heaks. Mõnevõrra vähem olid vastajad nõus väitega, et Eestis aktiivseid harrastusi pakkuvate firmade teenused on sobiva hinnaga.
Uuringu viis tuhande 15-74a Eesti elaniku seas läbi Turu-uuringute AS.
Seotud lood
Schengeni viisaruumi avanemine toob siia
oluliselt rohkem välisturiste, samuti paneb rohkem reisima need Eesti elanikud,
kes seni reisimiseks viisat pidid taotlema.
New Jersey kolledži majandusprofessor
Douglas K Peterson leiab, et Eestil on turismi, laevanduse ja IT vallas palju
võimalusi, mis tuleks ära kasutada.
Keskpankade kullareservid
on jõuliselt kasvamas, millele on peamiselt kaasa aidanud arenevate riikide ostud, aga ka mitmed Ida-Euroopa riigid. Eesti Pank on nii kullareservide mahu kui ka osakaalu poolest maailmas viimaste seas, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetest.