• OMX Baltic0,53%299,96
  • OMX Riga0,41%878,54
  • OMX Tallinn0,47%1 886,03
  • OMX Vilnius0,28%1 159,35
  • S&P 5000,03%6 068,5
  • DOW 300,28%44 593,65
  • Nasdaq −0,36%19 643,86
  • FTSE 1000,00%8 777,39
  • Nikkei 2250,42%38 963,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%98,19
  • OMX Baltic0,53%299,96
  • OMX Riga0,41%878,54
  • OMX Tallinn0,47%1 886,03
  • OMX Vilnius0,28%1 159,35
  • S&P 5000,03%6 068,5
  • DOW 300,28%44 593,65
  • Nasdaq −0,36%19 643,86
  • FTSE 1000,00%8 777,39
  • Nikkei 2250,42%38 963,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%98,19
  • 24.01.08, 18:53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti meeste ja naiste palgavahe püsib ELi suurimana

Naised teenivad Eestis meestest täpselt veerandi võrra vähem palka, eelmise aastaga võrreldes püsime selle näitajaga jätkuvalt Euroopa Liidus viimasel kohal.
Eile avaldatud Euroopa Komisjoni uuringust selgus, et väikseim palgavahe meeste ja naiste vahel Euroopa Liidus on Maltal (3 protsenti), Belgias (7) ja Sloveenias (8), vahendas Postimee.ee.
Suurim palgavahe on Eesti järel Küprosel (24 protsenti), järgnevad Slovakkia, Taani (mõlemad 22), Suurbritannia, Soome ja Austria (kõik 20 protsenti).
Lätis saavad mehed naistest 15 ja Leedust 16 protsendi võrra rohkem palka. Alates 2003. aastast on naiste meeste palkade erinevus püsinud Euroopa Liidus keskmiselt 15 protsendi juures.
2005. aastal olime samuti palgavahe edetabelis 25-30 protsendiga Euroopa Liidus viimasel kohal, toona viis uuringut läbi Avatud Ühiskonna Instituut. Eelmisel aastal jagas Eesti Küprosega 25 protsendiga viimast kohta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 15:17
Einar Laagriküll: miks me ei tohi küberturvalisuse taustal unustada füüsilist turvalisust?
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele