Valitsus kiitis heaks määruse, millega antakse lasteaedadele lasteaia kohtade
loomiseks, renoveerimiseks, õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate
palkade määramiseks kolme aasta jooksul 1,4 miljardit krooni.
Määruses sätestatakse riikliku toetuse saamise eelduseks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse omaosaluse suurus ja nõuded, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Määrusel on kolm eesmärki: lasteaiakohtade loomine ja renoveerimine, kohalike omavalitsuste toetamine lasteaedade õpikeskkonna parandamisel ning lasteaiaõpetajate palga alammäära tõstmine koolide nooremõpetaja palga alammäärani.
Vastavalt valitsusliidu programmile on 2008.-2011. aastani valdkonna arenguks kavandatud 1,4 miljardit krooni. Riigieelarvest eraldatavate ja kohalike omavalitsuste omaosaluse kaudu lisanduvate vahenditega on võimalik luua ligi 3800 uut lasteaiakohta.
Arvestuse aluseks on 2007. a kevadised ehitushinnad, mille järgi kuluks ühe 150kohalise 6 rühmaga 2000 m2 suuruse pinnaga lasteaia ehituseks vähemalt 60 miljonit krooni.
Lasteaiakohtade meetmete raames võivad kohaliku omavalitsuse üksused taotleda toetust nii munitsipaal- kui ka eralasteaedadele.
Riikliku toetuse maksimaalseks suuruseks ühe projekti kohta on 50 miljonit krooni, toetuse minimaalseks suuruseks kinnititati 500 000 krooni. Määruse kohaselt peab kohaliku omavalitsuse omafinantseeringu suurus ulatuma samuti vähemalt poole miljoni kroonini.
2008. aastal eraldatakse palgavahendite komponent kohaliku omavalitsuse üksusele, kui eelarveaastaks kehtestatud lasteasutuse kõrgharidusega õpetaja palga alammäär on vähemalt 9360 krooni ning keskeriharidusega õpetaja palga alammäär vähemalt 7950 krooni.
Seotud lood
Kujutlege, et olete ühes Eesti väikelinnas
või vallas lasteaia omanik ja istute samas ka linnavolikogus, kus eelarveraha
jaotamise üle otsustatakse. Kas seisaksite hea selle eest, et teie osalusega
eralasteaed saaks oma hingekirja võimalikult rohkem kohalikke lapsi ja sellega
ka kopsaka pearaha toetuse?
Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
teatas, et fraktsiooni esimees Karel Rüütli taunis valitsuse juhtpartei
viimase aja rutakaid seadusemuudatusi, mis näitavad valitsusliidu hoolimatut
suhtumist Eesti inimeste turvatundesse.
Maailmamajanduse jõujooned on kiiresti muutumas – seda tõestab BRICSi ja lääneriikide majanduste mahu pikajaaline võrdlus. Tektoonilised muutused globaalses majanduses toovad arvatavasti kaasa ka suured muutused geopoliitikas ja maailma finantskorras.