Volikogu opositsiooni liige Genadi Afanassjev pidas elanikele üle 40% hinnatõusu toonud otsust ebaseaduslikuks, mistõttu esitas ta halduskohtusse kaebuse linnavalitsuse detsembri lõpus vastu võetud määruse tühistamiseks.
Afanassjevi arvates ei olnud ASil Narva Vesi alust taotleda vee hinna muutmist. "Vee-ettevõtja ei ole ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse tähenduses veevarustaja, sest tema müüdav vesi ei vasta kehtestatud nõuetele," selgitas ta.
Üle aasta pole ASil Narva Vesi tervisekaitsetalituse veemüügiluba, sest vähki tekitavate trihalometaanide ehk kloori jääkühendite sisaldus vees ületab lubatud norme.
Keskerakondliku linnavõimu suhtes kriitilise Afanassjevi sõnul ei ole see linnas ainuke juhtum, kus seadusi ei järgita. Nii töötavat Narvas juba kuus aastat kasutusloata gaasikatlamaja. "On kummaline, et Eestis on selline enklaav, kus ei toimi seadused," imestas ta.
Volikogu esimehe Mihhail Stalnuhhini arvates on trihalometaanide sisalduse teema üles puhutud. "Oleme teinud mõned sammud veevõtujaamas ning kõik näitajad on normis," rääkis Stalnuhhin. "Meil on olnud eelmisel aastal mitu kohtumist tervisekaitsetalituse töötajatega ning nad on öelnud, et veemüügi luba nad anda ei saa, aga vee müüki keelata ka ei saa."
Virumaa tervisekaitsetalituse direktor Olga Smolina ütles, et kuigi viimased proovid on olnud normi piires, on see tingitud talvisest ajast ning ainult nende alusel müügiluba anda ei saa. "Ei saa väita, et vesi on ohutu, kui aasta jooksul võetud proovidest ei vastanud 40% trihalometaanide summa ning 80% oksüdeeritavuse normidele," selgitas Smolina.
Uue veepuhastusjaama ehitus, mis lahendaks vee kvaliteedi probleemid, maksaks Stalnuhhini hinnangul 250 miljonit krooni.
Seotud lood
Maailmamajanduse jõujooned on kiiresti muutumas – seda tõestab BRICSi ja lääneriikide majanduste mahu pikajaaline võrdlus. Tektoonilised muutused globaalses majanduses toovad arvatavasti kaasa ka suured muutused geopoliitikas ja maailma finantskorras.