- OMX Baltic0,69%320,16
- OMX Riga0,3%959,27
- OMX Tallinn1,01%2 226,44
- OMX Vilnius0,57%1 514,22
- S&P 500−0,83%7 679,46
- DOW 30−0,75%51 438,33
- Nasdaq −0,95%26 810,51
- FTSE 100−0,1%10 684,88
- Nikkei 225−0,73%65 877,62
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,07
- OMX Baltic0,69%320,16
- OMX Riga0,3%959,27
- OMX Tallinn1,01%2 226,44
- OMX Vilnius0,57%1 514,22
- S&P 500−0,83%7 679,46
- DOW 30−0,75%51 438,33
- Nasdaq −0,95%26 810,51
- FTSE 100−0,1%10 684,88
- Nikkei 225−0,73%65 877,62
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,07
2006. aastal tegi Vita Groupi esindajate sõnul Helmes neile ettepaneku osaleda koos justiitsministeeriumi 10 miljoni kooni suurusel riigihankel, sest Helmese töötajatel ei olnud nõutud sertifikaate, mis Vita töötajatel olid olemas. Muu hulgas sõlmiti konfidentsiaalsusleping, mille järgi ei osteta töötajaid piisavat pika ehk mõistuse piires piisava perioodi jooksul üle. Kuid Helmes tegi hoolimata lepingust kõikidele arendajatele pakkumise neile tööle tulla. Üks inimene läkski Helmesesse.
"On kahtlus, et Helmesel oli taktiline plaan teha ebaeetiline ülevõtmine ehk töötajate varastamine," ütles Vita Groupi juhatuse esimees Kairi Rebane. "Vita-suguse arendusfirma väärtus seisneb tema töötajates. Kui need üle osta, siis jääb järele vaid ruumide rendileping ja riistvaraliising."
"Kas nii suurel firmal nagu Helmes on kaks tõde, üks suurte klientide ja teine väikeste koostööpartnerite jaoks?" küsis Rebane.
"Vita tahab õigluse jalule saada ja teada, kas on võimalik eetiliselt äri ajada, või öeldakse, et nii peabki olema. Kas tasub ajada ausat äri edasi või samasuguseks muutuda?" lisas ta. "Valdkond on huvitav ja tahaks edasi tegeleda, tahaks Euroopasse mina, aitab bütsantslikest reeglitest."
"Jah, Vita Group on esitanud meile nõude tema kui potentsiaalse allhankijaga sõlmitud konfidentsiaalsuslepingu arvatavas rikkumises," kinnitas ASi Helmes nõukogu esimees Jaan Pillesaar. "Üsna üllatav nõue, sest meie oma teadmises seda konfidentsiaalsuslepingut rikkunud ei ole, veel vähem sellega Vita Groupile ärilist või moraalset kahju tekitanud."
"Kõnealuse konfidentsiaalsuslepingu eesmärk oli allhanketööde ostmine Vita Groupilt. Paraku osutus Vita Groupi soovitav allhanke hind mõistusevastaselt kõrgeks - kõrgem kui see hind, millega Vita Group ise samas hankes pakkumise tegi. Loomulikult ei soovinud Helmes sellist teenust osta ning nii me andsime ka teada Vita Groupile," lisas ta.
"Helmes võitis selle hanke, kuid Vita Groupilt me hanke võitmiseks küll mingit sellist informatsiooni ei saanud, mis ei oleks olnud avalik teave või mis oleks kuidagi aidanud Helmesel hanget võita," ütles Pillesaar. "Seda näitab ka asjaolu, et Vita Groupi enda pakkumine oli Helmese pakkumisest kolmandiku võrra kallim ja jäi riigihankes kolmandaks."
"Oma pakkumise hinna kujundas Helmes turustatistika põhjal, mitte Vita Grupilt saadud info alusel. Kui me oleks kasutanud Vita Grupi infot, oleks meie pakkumise hind olnud mitte kolmandiku, vaid 1 protsent madalam," märkis Pillesaar.
Olukord IT-turul karm, sest puudu jääb 500-700 programmeerijat. Osa inimeste palgast moodustab suure osa klassi-, kursuse- ja endiste töökaaslaste ülemeelitamine. Näiteks pakutakse kuupalgaga võrdset tasu, kui keegi tööle meelitatakse. Sama summa makstakse preemiaks siis, kui värvatud töötaja katseaja läbib.
Kontakte otsitakse ka klientide kaudu. Kui Äripäev juurutaks uue kliendihaldustarkvara, siis tullakse ja küsitakse, kes oli projektijuht ja kas oli hea. Hiljem helistatakse talle ja tehakse pakkumine ning öeldakse, et Äripäev soovitas.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
Kohtumaja fuajees lahvatas pikk sõnasõda
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Investor Toomase kommentaar
Tagasi Äripäeva esilehele