Tallinna Tehnikaülikooli väikeettevõtluse
õppetooli juhataja Juhan Tederi sõnul pole ettevõtete kasvutempo languses midagi
traagilist, sest kasvu kohta on väidetud, et kasv, nagu tuligi, on hea teener
aga halb isand.
Mis ootab Gaselle (kiiresti kasvavad väikeettevõtted) ees?
Gasellide arvu plahvatuslik kasv peegeldab viimastel aastatel toimunud Eesti majanduse kiiret arengut. Kasvuettevõtteid on ikka rohkem kasvavates majandusharudes. Koos majanduse jahtumisega väheneb tõenäoliselt ka gasellide arv. Senistele gasellidele julgeks siiski prognooside edukat tulevikku, aga selle nimel muidugi tuleb pingutada.
Enamuse kiiresti kasvavate ettevõtete puhul toimub kiire kasv aasta või paari jooksul, sellele järgneb rahunemine. Kasvutempo languses pole midagi traagilist. Kasvu kohta on väidetud, et kasv, nagu tuligi, on hea teener aga halb isand. Plahvatuslikku kasvu, kui äritegevus laieneb planeeritust kiiremini tuleb vaadata pigem skeptitsismi kui juubeldamisega. Mõnigi kord on kiire, kontrolli alt väljuv kasv saanud ettevõttele saatuslikuks. Kiire kasv võib ohustada ettevõtte tasakaalustatud arengut mitmes valdkonnas: nt finantseerimises, tootmistegevuses, turunduses ja personali arendamises. Hästitoimiva kasvustrateegia väljatöötamine ja kasvu kontrolli all hoidmine võib olla üllatavalt raske.
„Äripäeva” kokkuvõtted näitavad samas, et üldjoontes on gasellidel edaspidigi hästi läinud. Sama kinnitavad ka rahvusvaheliste uuringute üldistused - ettevõtted, mis on suhteliselt ruttu pärast rajamist läbinud kasvuperioodi kukuvad läbi teistest väiksema tõenäosusega. Kasvutempo raugemine mingil perioodil võimaldab aga arengut tasakaalustada, organisatsioonil muutunud tegevusmahtudega kohaneda. Kasvuga kohanemiseks tuleb sageli muuta juhtide rolle ja vastutusvaldkondi, aruandlus- ja kontrollisüsteemi, kommunikatsiooni. Mida kiirem on kasv, seda raskem on kohanemine.
Vajalikud võivad olla ka muutused ettevõtja rollis ja juhtimisstiilis. Ettevõtjast peab saama liider, eestvedaja. Ta peab suutma kokku panna hea juhtimismeeskonna ja töötama ise selle meeskonna osana, st saama meeskonnamängijaks. Asja muudab keerukamaks see, et paljud ettevõtjad on suhteliselt ”keerulised tüübid”, kes sageli ongi alustanud oma ettevõttega seetõttu, et nad olid nn rasked alluvad, kes ei kannatanud seda, et keegi ütles neile mida ja kuidas tuleb teha, küll aga soovivad nad teistele öelda, mida need peavad tegema. Ettevõtjatel on ka oht muutuda nn kontrollifriikideks, kes püüavad kõike oma kontrolli all hoida. Ettevõtte stardifaasis ja mikroettevõtte korral pole see vast suurem õnnetus. Kui töötajate arv aga kasvab, siis võib selline hoiak muutuda probleemiks. M. Kets de Vries on väitnud, et sellisel juhul võivad töötajad muutuda ”infantiilseteks”, neid peetakse nagu ebakompetentseteks idiootideks, kes ei tohi langetada olulisemaid otsustusi. Paremad töötajad lihtsalt lahkuvad.
Koos ettevõtte kasvuga peab ettevõtja õppima rohkem delegeerima. Ta peab õppima kontrollima äritegevust informatsiooni jälgimise, mitte kõigesse isikliku vahelesegamise kaudu, mida ta varem eelistas. Kasvu käigus asendub autokraatlik juhtimisstiil sageli konsultatiivse stiiliga.
Põrmugi mitte kõik ettevõtjad ei suuda vajalikul määral muutuda. Paljud leiavad, et nende tugev külg on uute võimaluste nägemine ja uue ettevõtte käivitamine. Kui jõutakse etappi, kus vaja on sisse viia kindlad protseduurid ja kontrollisüsteemid ning kujundada efektiivne juhtimismeeskond, eelistavad nad ettevõtte müüa. Kui nad suudavad kriitiliselt hinnata nii oma tugevusi kui ka nõrkusi, võib see olla igati arukas valik.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.