Energiamärgis valmistab ühistuile muret

"Kui Euroopa midagi soovitab, siis meie ametnik keerab vinti juurde ja muudab selle kohustuslikuks. Liigne agarus võib muutuda ogaruseks!" kahtles Järveotsa 17 korteriühistu esimees Indrek Ustav tulevast aastast nõutava märgise mõttekuses.

Tema hinnangul on selle puhul tegemist tubli töödemahuga ja mõned ettevõtted saavad suunatult kontrollida ning oma käivet kasvatada. "Praegu tundub, et üldise kampaania korras saab keegi suunatult tööd juurde," teatas ta pahaselt.

"Nõue tuleb Euroopa Liidu direktiivist," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Kati Kõrbe märgise päritolu, mis omakorda sai alguse Kyoto saastealasest protokollist.

Tema kinnitusel on energiamärgis vajalik vaid eluaseme võõrandada soovimisel. Eriti tõhusaks abimeheks peab ta seda eluaseme valikul mitme sarnase seast ülepakkumisega kinnisvaraturul.

Nii peaks saama ostja infot korteri või maja tegelike kommunaalkulude kohta. Teisalt aga sunnib selline nõue müüjat elamispinda renoveerima.

Erinevalt mahukast energiaauditist on energiamärgis leheküljeline dokument. Aastaste küttearvete baasil tehtud arvestus kõrvutatakse sama klassi hoonete keskmise tulemusega ning sarnaselt külmkapi energiaklassiga saab maja endale energiamärgise.

Energiaauditist pea kümme korda odavam energiamärgis võiks Kõrbe sõnul esialgseil hinnanguil maksta sõltumata hoone suurusest umbes 1500 krooni korterelamu kohta ja umbes 800 krooni väiksema eramu kohta. "Kui korteriühistult saab efektiivselt andmed kätte, siis on hind odavam," osutas ta võimalusele ajada asju vaid e-posti teel.

Kõrbe kinnitusel peab tulevast aastast olema energiamärgis avalikes hoonetes nähtavas kohas. Sama soovitas ta ka korteriühistutele.

Ehkki juba 30 inimest on soovinud saada audiitoriteks, pole märgiste väljastamine tema sõnul veel käivitunud - loodetavasti saab neid taotleda alates septembrist.

Energiakulu auditeerimisega tegeleva OÜ Energiasäästubüroo audiitor Tiit Pukk pidas märgise ülesandeks energiatarbimise vähendamist. Siiski ei usu ta, et seda saaks uuest aastast nõuda, kuna riigis tehakse kinnisvaratehinguid aastas tuhandeid. "Seega ei saa märgist veel nõuda. Eks müüja peab selle tegema siis vaid ostja nõudmisel. Muidu turg pidurduks," pidas ta algul plaanitud kohustuslikku märgist pigem soovituslikuks. Teisalt - kuna mujal Euroopas on Puki kinnitusel see nõutav, peaks Eestiski tulevikus midagi rangemat tulema.

Kui Pukk pidas märgise mõju raskeks just vanemate majade turuväärtusele, siis Ustav nägi asja vastupidi. On ju näiteks vanade ühtlaselt suurte energiakuludega nõukogudeaegsete paneelelamute puhul selgelt näha, mis on renoveeritud, mis mitte.

"Ilusat klantsfassaadi oskab igaüks teha," pidas Ustav tegelikele küttekuludele toetuva märgise mõju hukatuslikuks hoopis uutele majadele.

Korteriühistud nagu oleks valmis järgmisest aastast nõutavate energiamärgistuste saamiseks. Kuid samas puudub selle taotlemiseks metoodika ja korteriühistud on pinges - mis edasi saab.

Energiamärgise aluseks on energiaaudit. Energiamärgis on kindlasti vajalik, sest näiteks uue omanikuna soovin teada, mis on ostetava korteri tegelik kütte- ja elektrikulu.

Energiaaudit, mis annab soovitusi olukorra parandamiseks, on seni olnud ikka nõutav pankade poolt enne laenu andmist.

Samas energiakulu tegelikku olukorda kajastavat märgist pole keegi siiani veel saanud - puudub ju metoodika. Kuid jällegi - järgmisest aastast selleta ei saa.

Meie majal on energiaaudit tehtud. Nüüd on katus ja otsaseinad soojustatud. Energiamärgist ma eriti vajalikuks ei pea, kuid päris mõttetu see ka ei ole. Eks seda tasub ikka taotleda terve maja kohta, mitte igale korterile. Siiski võib soovi korral teha ka iga korteri kohta eraldi. Meil on suur ühistu, mis koosneb kahest majast, kus on kokku nelisada korterit.

Meie juba ajame asja, et suveks energiamärgis saada. Metoodika on ju olemas ja paneme pabereid kokku, kuid üldiselt asi veel seisab. Jaanuariks 2009 oleme kindlalt valmis - meil on ju toimiv ühistu!

Energiaauditit praegu tellimegi. Selle alusel saaks siis energiamärgise.

Soojusisolatsioon on tehtud, osaliselt on aknad vahetatud, trepikojad on remonditud. Energiamärgise saamine sõltub korteritest ja olukorrast. Siis saab näidata, kus on soojakaod, see on tarvilik asi.

Võin tulemuses rahulik olla, kuna olen korteriühistu esimees olnud kaua ja tunnen maja põhjalikult.