• OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,61
  • OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,61
  • 13.02.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Seekel 10 aasta kallim dollari vastu

Iisraeli seekli kurss on kerkinud USA dollari vastu kolm päeva väldanud tõusuga kümne aasta kõrgeimale tasemele.
Aktsiate tõus on kasvatanud isu kõrgema tootlusega varade, sealhulgas arenevate turgude omade vastu.
Kuna kuus USA panka on moodustanud abinõude paketi kodulaenuvõtjatele, loodab USA keskpanga St. Loiuse'i harukontori president William Poole, et USA suudab vältida majanduslangust.
Tel Avivis tõusid aktsiate hinnad kolme nädala madalamalt tasemelt, nagu ka aktsiad Euroopas ja Aasias.
Üks USA dollar maksis 3,5325 Iisraeli seeklit.
Reitinguagentuur Fitch tõstis üleeile nii Iisraeli välisvaluutas kui ka kohalikus rahas võlareitinguid. Iisraeli välisvaluutas kohustuste reitingut tõsteti pügala võrra tasemelt A- tasemele A ning kohalikus rahas võlareitingut tasemelt A tasemele A+. Reitingu tõstmist põhjendati sellega, et valitsuse võla suhe majanduse kogutoodangusse on langenud. Kohalike valitusevõlakirjade hinnad tõusid ja tootlus kahanes.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.02.25, 15:03
Alexela ekspert: „Selline energiapoliitika kujundamine ei tohiks olla kohane demokraatlikule riigile“
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele