- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,39
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raha kärpimise kohad – teed, lasteaiad ja haiged
Täna avaldatud lisaeelarve seaduse eelnõust
nähtub, et maanteede korrashoiult hoitakse ainuüksi tänavu kokku 236
miljonit krooni ning ka lapsed peavad andma oma panuse ühisesse püksirihma
pingutamisse – lasteasutuste investeeringute programmist saab hõlpsasti kokku
hoida 75 miljonit krooni.
Seevastu iseenda piiramisega ehk tegevuskulude koomale tõmbamisega ministeeriumid just eriti ei hiilga.
Ootuspäraselt suudab sotsiaalministeerium kui suurima eelarvega ministeerium ka kõige enam kokku hoida – eelarve väheneb ministeeriumil 618,3 miljoni krooni võrra. Haldusalast aga kärbitakse ligi miljard krooni. Kõige suurem kärpimine tabab ravikindlustust, mis vähenevad 537 miljoni krooni võrra. Ministeeriumi tegevuskuludest läheb raha vähemaks 2,5 miljoni krooni võrra.
Tõsise minikärpijana paistab sotsiaalministeeriumi haldusalast silma aga tervishoiuamet, kes suudab püksirihma pingutada vaid 20 000 krooni ulatuses.
Keskkonnaministeerium vähendab kulusid 401 miljoni krooni võrra, peaasjalikult tuleb kulude kokkuhoid eraldistelt, mis olid mõeldud struktuuritoetuste rakendamiseks. Ministeeriumi enda tegevuskulud jäävad kärbetest puutumata.
Haridus- ja teadusministeerium võtab eelarvet väiksemaks 268 miljoni krooni võrra. Kõige kõvem kärpimine tabab SAd Archimedes – 226 mln krooni. 75 miljoni krooni tõmmatakse maha lasteasutuste investeeringute programmist. Seevastu ministeeriumi tegevuskuludelt proovitakse kokku hoida vaid 1,8 miljonit krooni.
Kultuuriministeeriumi eelarve väheneb 201 miljoni krooni võrra, pool sellest jooksvate kulude katmiseks ette nähtud eraldistelt. Ministeeriumiametnikud aga võivad hingata kergendatult, sest seda eelarve osa kärbitakse vaid napi 595 782 krooni ulatuses.
Siseministeerium tõmbab rihma koomale 32,4 miljoni krooni võrra. Tegevuskuludelt ka tsipake – 225 000 krooni.
Justiitsministeerium hoiab kokku 18,1 miljonit krooni, tegevuskuludelt näpistab 11,4 miljonit krooni. Kaitseministeerium 27 miljonit, tegevuskuludelt 3,9 miljonit krooni.
Põllumajandusministeerium suudab kokku hoida 14,2 miljonit krooni, enamik aga tegevuskuludelt – 12,6 miljonit krooni. Enamiku kokkuhoiust võtab tegevuskuludelt ka välisministeerium – 7 miljonit hoiab kokku, sellest 4 tegevuskuludelt.
Seevastu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarve hoopis kasvab 4,8 mln krooni võrra. Kuid haldusalas hoitakse 236 mln krooni kokku riigimaanteede korrashoiu arvel. Kärbitakse Edelaraudtee dotatsiooni 16 miljoni krooni võrra ja Eesti Raudteelt läheb vähemaks 147 miljonit krooni. Ministeeriumi enda tegevuskuludest kärbitakse 1,6 miljonit krooni
Kasvab ka rahandusministeeriumi eelarve 319 miljoni krooni võrra. Ministeeriumi igapäevaelult plaanitakse siiski kokku hoida 10,5 miljonit krooni.
Enimloetud
Viimased uudised
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele