Ministeerium: me ei saa raha juurde

„Rahandusministeerium on erandlik, meie juures on mingil määral ka selline üleriigiline puhver. Rahandusministeerium on vahendaja näiteks kohustusliku kogumispensionifondi juures. Samuti keskkonnainvesteeringute keskus on selline asutus, mis meiega seostub vaid tehnilise poole pealt. Nende summad lihtsalt käivad läbi ministeeriumi, kui seal parandatakse prognoosi, siis käivad need summad meie alla,” rõhutas Seeman ministeeriumi erilist olukorda.

Keskkonnainvesteeringute keskuse prognoosi täpsustati, nimelt keskkonnaministeerium vaatas keskuse prognoosi üle ja leidis, et tõenäoliselt tulevad sealsed eraldised suuremad. "Rahandusministeerium ei kasuta neid vahendeid, vaid hoiab neid. Me oleme seega vahepuhver seadusest tulenevalt,” selgitas Seeman, miks keskkonnainvesteeringute keskuse eelarve on rahandusministeeriumi eelarve all ja keskus rahandusministeeriumi haldusalas.

"See summa tuleb keskkonnatasudest ja läheb keskkonnakaitseks edasi. Otseselt meie ühegi tegevusvaldkonnaga see kokku ei puutu,” märkis Seeman, lisades, et just keskus kasvatabki ministeeriumi eelarvet.

Seemani sõnul siiski mitmed maksude prognoosid vähendavad ministeeriumide eelarveid. "Rahandusministeeriumi nime all olevate kohustuslike kogumispensionifondi kannete puhul sõltub riigipoolne panus sellest, kui palju laekub sotsiaalmaksu. Kui vähendame sotsiaalmaksu prognoosi numbrit 1,4 miljardi krooni võrra, siis peame vähendama ka teisi seadusest tulenevaid määrasid: mis on näiteks kohustusliku pensionifondi kanded riigi poolt või halduskulud jms. See ei tähenda, et keegi jääks millestki ilma, vaid seadusest tulenevalt on meil kohustus sinna selline määr tekitada,” rääkis Seeman.

Valitsus hakkab lisaeelarve seaduse eelnõu arutama neljapäevasel istungil. Seemani sõnul on rahandusministeerium esitanud oma lõpliku versiooni ning loodab, et see jõuab järgmisel nädalal sellisena ka riigikokku, samas on võimalik, et valitsusistungi kooskõlastusringil tehakse eelnõusse veel muudatusi.