Riigipoed ei päästaks Eestit

"Ja see peab välisinvestorite silmis taastama usalduse Eesti majanduse vastu?" luksus naerust UniCredit Groupi vanemanalüütik James Oates, üks kolmest väliseksperdist, kellelt Äripäev Keskerakonna majandusprogrammile kommentaari palus. "Aitäh ja head ööd," ütles Oates. "See ei too Eestisse ühtegi välisinvestorit, ajab hoopis otsima võimalusi maalt lahkuda."

Oatesi meelest oleks väga kahju, kui Eesti eksperiment, mida maailmas on huviga jälgitud, kohanemise asemel kannapöördega täiesti rööbastelt maha aetaks. Punkt-punktilt programmi läbi käies kõlas Oatsi analüüsis refräänina: "Kes selle eest maksab?" Kas Eesti maksumaksja tõesti lepiks maksumäära tõusuga 40-50-60 protsendile ning kui tõenäoliselt tooks see Eestisse välisfirmad või koju tagasi välismaale lahkunud eestlased.

Oatesi kriitikast ei pääse ka valitsus, kes pole Eesti eksperimenti edasi arendanud. Palju enam tähtsustamist vajab töö tootlikkuse tõstmine, mis Oatesi sõnul on Eesti ainuke ja tõeliselt oluline probleem.

"Kui töö tootlikkus paraneb, saab kriis läbi, kui ei, siis jätkub," ütles Oates. Kui aga Eesti kulutase muutub nii kõrgeks, et Eesti konkurentsivõime kaob, pole lõpuks muud alternatiivi kui devalveerimine. Sinna väravasse mängivad ka soovitused riigi laenukoormat suurendada. Avaliku sektori väike võlg on Oatesi sõnul üks peamisi ankruid, mis välisinvestorite usaldust Eesti majanduse vastu hoiab.

Oatesi teine soovitus on otsida lahendusi majanduse mikrotasandilt - muuta näiteks makse, et Tallinnast võiks tõesti palju räägitud atraktiivne finantskeskus saada.

Ka Danske Banki analüütik Violeta Klyviene ja Nordea Anssi Rantala rõhutavad vajadust tööviljakust tõsta, mis 20protsenise palgatõusu juures kasvab ehk vaid 5 protsenti aastas. See õõnestab ekspordivõimet.

Rantala sõnul saab praegusest korrektsioonist Eesti majanduses tõeline proovikivi meie tööturu paindlikkusele. "Kui palgad kohanevad, kaitseb see majandust rängema languse eest," ütleb ta ja kiidab avaliku sektori palga külmutamise kava. Rantala rõhutab, et Eestis on korrektsioon, mitte kriis nagu Soomes üheksakümnendatel. Tööturu paindlikkust aitaks lisada seegi, kui Eesti konkurentsivõimeliste palkade asemel oma tööturu kolmandate riikide tippspetsialistidele avaks, ütles Klyviene.

Toidukauba hindade külmutamise naeravad analüütikud välja. Pigem võiks uurida konkurentsi Eesti jaekaubandusturul. "Balti riikides on toidu hinna tõus maailmaturul palju suuremas ulatuses kohalikesse hindadesse üle kandunud kui mujal Ida-Euroopas," ütleb Klyviene.

Autor: 1706-aripaev